:format(webp)/nginx/o/2020/09/03/13319412t1h4a6d.jpg)
Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas Eesti Arsti lisaväljaandena artiklikogumiku «Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine rahvusvahelises vaates», mis annab ülevaate 11-, 13- ja 15-aastastest noortest. Üldiselt on Eesti noored oma eluga rahul ning tunnetavad ka vanemate toetust, kuid murekohtadeks on keskmisest rohkem tervisekaebusi, sh vaimse tervise mured, vastumeelsus kooliskäimisele ning madal kehaline aktiivsus ja ülekaal.
Artiklikogumikus keskendutakse kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behavior in School-aged Children (HBSC) Study) Eesti ja rahvusvaheliste andmete võrdlusele, milles võrreldakse Eesti tulemusi lähiriikide ja uuringus osalevate riikide keskmiste tulemustega. Uuring annab ülevaate tervisekäitumisest, rahulolust elu ja tervisega, suhetest ning riskikäitumisest.
Varem on tutvustatud uuringutulemusi rahvusvahelise raporti kaudu ning Eesti noorte tervisekäitumise trende aastatel 2002 kuni 2018. Kogumiku lõppu on lisatud tabelid, mis moodustavad valiku uuringu rahvusvahelistest tulemustest riikide pingereana, mille järjestus on saadud iga vanuserühma poiste ja tüdrukute keskmise järgi. Kogumikuga saab lähemalt tutvuda TAI veebilehel.
Võrreldes HBSC-uuringu keskmistega on suures osas Eesti noorte tervisekäitumise näitajad üsna keskmisel tasemel, kuid võrreldes lähinaabritega on näitajate järjestus muutuv.
Üldiselt on meie noored eluga rahul, kuigi Eestis kurdavad noored tervisekaebusi sagedamini kui HBSC riikides keskmiselt. Kooliskäimise meelepärasus on endiselt üks madalamaid HBSC riikide seas. Sarnaselt teistele Baltimaadele kogevad Eesti õpilased koolikiusamist sagedamini kui HBSC riikides keskmiselt, kuigi kiusamine Eesti koolides alates 2006. aastast on olnud järjepidevalt langustrendis. Samas tunnetavad Eesti noored vanemate tuge rohkem ning seeläbi on nende heaolu kõrgem.
Tarbitakse vähem karastusjooke
Eesti noored tarbivad igapäevaselt märgatavalt vähem karastusjooke ning puu- ja köögivilju tarbivad igapäev samapalju, kui HBSC-uuringus noored keskmiselt. Eeskujuks teistele lähiriikidele saab tuua Eesti noori seksuaalkäitumises – viimase vahekorra ajal kasutati kondoomi oluliselt enam kui HBSC-uuringus keskmiselt.
Kehaline aktiivsus on madal ja vaevab ülekaal
Eesti noori iseloomustab keskmisest madalam igapäevane kehaline aktiivsus ja ülekaaluliste, sh rasvunute noorte oluliselt suurem hulk. Kehaline aktiivsus (16 protsenti õpilastest) jääb alla HBSC-uuringu keskmise taseme ning ülejäänud riikidega võrreldes olleakse 11- ja 13-aastaste kehalise aktiivsuse poolest riikide järjestuses alumises kolmandikus.
Näiteks Soome kooliõpilaste kehalise aktiivsuse näitaja on ligi kaks korda kõrgem kui Eestis. Soome, Rootsi, Läti ja Leedu kõrval ollakse ülekaaluliste noorte hulga poolest (18 protsenti) negatiivses mõttes uuringus osalenud riikide järjestuse ülemises kolmandikus. Elu jooksul sigarette suitsetanud noori on Eestis kaks korda enam kui HBSC-uuringus keskmiselt, 15-aastaste seas on selliseid noori rohkem vaid Leedus ja Lätis.
Kurdetakse rohkem tervise üle
Subjektiivse tervise osas selgub võrdluses naabritega, et kuigi Eesti noored on oma eluga rohkem rahul kui Läti, Leedu või Rootsi noored, hindavad oma tervist väga heaks oluliselt vähem noori kui Leedus või Rootsis. Vähemalt kaks korda nädalas esinevaid tervisekaebusi on Eesti, Läti ja Rootsi noortel sagedamini kui HBSC-uuringus keskmiselt.
Vaimse tervise probleemide avaldumine kattub suuresti teiste tervisekaebustega. Vanuse kasvades vaimse tervise kaebused (eriti masendus/kurbus, ärritunud olek, närvilisus) sagenesid, tüdrukutel märkimisväärselt enam kui poistel. Näiteks masenduse või kurbuse avaldumises sagedamini kui kord nädalas, asetsevad Eesti 15-aastased HBSC riikide seas negatiivses järjestuses kuuendal kohal.
Kuigi uuringuaastate võrdluses on näha positiivseid muutusi Eesti noorte tervisekäitumises, siis võrreldes lähinaabritega on põhjust võtta nende edulugudest eeskuju tervisekäitumise edendamisel.
Noorte tervise profiil
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)