Millised on Eesti kodaniku ravivõimalused välisriigis?

Reisija lennujaamas. Foto on illustreeriv. Foto: unsplash.com

Eesti Haigekassas kindlustatud inimestel on mitmeid võimalusi saada arstiabi ka välismaal. Selleks peab Euroopas reisides olema kaasas Euroopa ravikindlustuskaart. Samuti on võimalik minna välismaale plaanilisele ravile ja taotleda haigekassast sealsete ravikulude katteks hüvitist.

Euroopa ravikindlustuskaart aitab õnnetuse korral vähendada kulutusi arstiabile. Kaardi ettenäitamisel saab kohalikega võrdsetel tingimustel vajalikku arstiabi Euroopa Liidus ning Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib ainult juhul, kui inimesel on Eestis samal ajal kehtiv ravikindlustus. Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat on ravikindlustusega inimestele tasuta ning neid saab kõige mugavamalt inimesele sobival ajal tellida riigiportaalist www.eesti.ee.

Vajalik arstiabi tähendab neis riikides viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt või õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus.

Vajalik arstiabi ei ole tasuta. Inimesel tuleb maksta visiiditasu ja voodipäevatasu asukohamaa hindade järgi. Haigekassa ei maksa neid tasusid ega riikidevahelist sõidukulu.

Plaaniline ravi

Plaaniline ravi tähendab olukorda, kus inimene läheb teise riiki eesmärgiga saada seal ravi.

Haigekassas kindlustatud inimesed võivad minna teise Euroopa Liidu liikmesriiki, samuti Norrasse, Islandile ja Liechtensteini, et saada seal plaanilist ravi ning taotleda haigekassalt rahalist hüvitist. Teatud juhtudel hüvitab haigekassa plaanilise ravi kulud ka siis, kui ravil on käidud mitte eespool nimetatud riikides, vaid mujal.

Välisriigis plaanilise ravi hüvitamiseks haigekassa poolt on mitu võimalust.

Üks võimalus on taotleda haigekassalt eelluba vajalike ravikulutuste katmiseks välisriigi raviasutuses. Selliseid ravikulusid hüvitab haigekassa kahel juhul.

Esimesel juhul katab haigekassa välisravi kulud, kui taotletavat tervishoiuteenust (konsultatsioon, ravi, uuring) ei ole Eestis võimalik saada, alternatiivsed tervishoiuteenused puuduvad ja taotletav teenus on patsiendile näidustatud. Samuti peab tervishoiuteenusel olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus.

Teisel juhul saavad eelluba välisraviks taotleda need ravikindlustatud patsiendid, kellele on meditsiiniliselt näidustatud selline tervishoiuteenus, mida osutatakse ka Eestis, kuid mida ei ole võimalik saada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul.