Külmetushaigus võib päästa grippi haigestumisest

Jahedate ja tuuliste ilmadega sageneb haigestumine külmetushaigustesse. Organismi jahtumine mõjub negatiivselt limaskestade kaitsemehhanismidele – viirus tungib rakkudesse, järgneb viiruse paljunemine ja organismi põletikuline vastureaktsioon nohu, köha ja palaviku näol. Sagedaseim külmetushaiguse põhjustaja on rinoviirus (pildid 3D mudel). Foto: Shutterstock

Sügis-talvise gripihooaja lähenedes võib saada külmetushaigusest ootamatu liitlane. Rinoviirus, mis on kõige levinum külmetushaiguste põhjustaja, võib takistada gripiviirusega nakatumist, aktiveerides keha viirusevastased kaitsemehhanismid, vahendab Medical Xpress.

Ajakirjas Lancet Microbe avaldatud uurimustöös selgitavad USA teadlased 2009. aasta seagripi H1N1 pandeemiaga seotud müsteeriumit: seagripi juhtumite eeldatav sügisene tõus Euroopas perioodil, mil tavaline nohu laialt levib, ei realiseerunud. 

Dr Ellen Foxmani juhitud Yale'i teadusmeeskond uuris kolme aasta kliinilisi andmeid ligi 13 000 Yale New Haveni haiglas olnud hingamisteede infektsiooni sümptomitega patsiendi kohta. Selgus, et nendel kuudel, kui mõlemad viirused olid aktiivsed, ei olnud organismis gripiviirust juhul, kui kohal oli ülemiste hingamisteede infektsiooni põhjustanud rinoviirus.

Teadlased leidsid, et kui hingamisteid vooderdavad epiteelrakud olid juba kokku puutunud rinoviirusega, ei suutnud gripiviirus enam kude nakatada. «Viirusevastased kaitsemehhanismid olid juba enne gripiviiruse saabumist sisse lülitatud,» ütles dr Foxman.

Teadlased on asunud uurima, kas külmetushaigust põhjustava rinoviirusega nakatumine enne koroonaviirusega kokku puutumist võib pakkuda organismile samalaadset kaitset COVID-19 eest.