Doktoritöö: viirus võib aidata ravida nahavähki

Ideaalis peaks saama kasvaja tuvastada melanoomi biomarkeri ehk haiguse põhjustatud verepildi muutuse kaudu ning selle põhjal määrata individuaalselt sobivaima ravi. Pahaloomulisuse tuvastamisel on väga olulised ka kasvaja antigeenid ehk molekulid, mis panevad reageerima keha immuunsüsteemi. Rakke hävitavate antikehade teket saab samuti kasutada kasvaja diagnostikas. Foto: Shutterstock

Enamasti liigselt päikese käes olemise või solaariumis käimise tõttu tekkiv melanoom ehk pigmentrakkudest tekkiv kasvaja on nii maailmas kui ka Eestis üha kasvav probleem. Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Marina Teras uuris võimalust, kuidas veremarkerite kaudu tuvastada melanoomi olukorras, kus see ei ole silmaga nähtav, ning selgitas kasvajate tõhusamaid ravimeetodeid, vahendab Novaator.

Kasvajaliste protsesside puhul on oluline need võimalikult varakult tuvastada – vastasel juhul levib melanoom kolletena mööda keha ja põhjustab elu jooksul täiendavaid probleeme.

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Marina Teras tõdeb doktoritöös «Melanoomi markerid ja uued raviperspektiivid», et melanoomi ravivõimalused on muutunud varasemast rikkalikumaks – seetõttu on mõistlik ja säästlik kasutada  individuaalsemaid ravimeetodeid, mis arvestavad geneetikat ja kasvajarakkude eripärast keskkonda.  

Ravivõimalusi uurides vaatlesid teadlased, kuidas pidurdab kasvajarakkude levikut viraalne apoptiin, s.o viiruslik kasvajavastane valk, mille kasutamine koos vanemate ravimeetoditega (seahulgas rakkude jagunemist aeglustav tilgutiravi) tõotab olla eriti raviefektiivsuse ja kulukuse kokkuhoiu kontekstis väga paljulubav.