:format(webp)/nginx/o/2020/09/08/13331419t1h4ff6.jpg)
Aastakümneid tagasi olid inimesed õnnelikud, kui said osta poest poslamaslat – see nimi oli tuletatud venekeelsest päevalilleõli nimetusest. Kui seda kasutati praadimisel, levis ruumis ebameeldiv lõhn. Nüüd on müügil kümneid taimeõlisid, paljud neist on rafineeritud ja desodoreeritud ehk halb lõhn on kõrvaldatud või maskeeritud – seega on need iseloomuliku lõhna ja maitseta. Millist õli valikust eelistada ja miks on vaja üldse rasva süüa?
Rasvad on kontsentreeritud energiaallikas, mis peaksid moodustama 30–35 protsenti päevasest energiast, kusjuures on soovitatav, et vähemalt 60 protsenti neist oleksid taimse päritoluga. Enamik inimesi teab, et toidu liigne rasva-, eriti küllastunud rasvhapete sisaldus kahjustab tervist. Vähem teatakse aga, et ka toidu vähese rasvasusega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid.
Kuna toidurasvadel on hulk olulisi funktsioone, ei tohiks need anda alla 20 protsendi toiduenergiast. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ja väheneda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Rasvhapetel on fosfolipiidide koostises kriitiline roll rakumembraanide normaalse toimimise tagamisel. Eriti palju on neid närvikoes ja ajurakkudes.
Rasvad on asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalikud vitamiinide imendumiseks ja transpordiks. Siseorganeid ümbritsev rasv kaitseb neid löökide ja põrutuste eest. Nahaalune rasvakiht on isoleeriva toimega, mistõttu kaitseb see keha liigse jahtumise eest. Toidurasvad on samuti täiskõhutunde tekitajad.
Nad on ka puhastava toimega, sest on olulised sapi väljutamiseks soolde. Rasvavaese dieedi korral tekivad sapikivid. Rasv on ka aroomiainete kandja – rasvata toit on maitsetu.
/nginx/o/2020/09/07/13331202t1hf4a0.jpg)