Keskkonna vilets kvaliteet põhjustab Euroopas enam kui kümnendiku enneaegsetest surmadest

Liiklus Londonis. Foto: Alex Lentati/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa Keskkonnaagentuur avalikustas täna mahuka raporti «Tervislik keskkond, tervislikud elud» (ingl «Healthy environment, healthy lives»), mis on põhjalikem hinnang keskkonna ja kliimaga seotud tervisemõjudele Euroopas.

Raport tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele, kus on analüüsitud inimeste surma ja haiguste põhjusi keskkonnamõjude kontekstis. Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud – näiteks kuumalained või kokkupuuted mürgiste kemikaalidega – on eurooplaste halbade tervisenäitajate peamised põhjused. Raportist selgub ka, et keskkonna vilets kvaliteet põhjustab Euroopas ligi 13 protsenti enneaegsetest surmadest.

«Keskkonnaseisundi ja inimeste tervisenäitajate vahel on tugev seos. Igaüks peab mõistma, et oma elukeskkonna eest hoolt kandes ei panusta me vaid ökosüsteemide päästmisse, vaid päästame sõna otseses mõttes ka enda elusid,» kommenteeris Taimar Ala, Keskkonnaagentuuri juht Eestis.

Õhusaaste on jätkuvalt tervisele suurima mõjuga keskkonnarisk, põhjustades Euroopa Liidus enam kui 400 000 enneaegset surma aastas. Teisele kohale platseerub mürasaaste 12 000 enneaegse surmaga ja kolmandal kohal on kliimamuutuste tagajärjed – olulisim neist kuumalained.

Eestis enneaegsete surmade ja müra seoseid ei hinnata, aga hinnatakse mürast tulenevat häiritust: öise liiklusmüra häiritust protsentides ning haigestumiste arvu südame isheemiatõppe. Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb näiteks 12 protsendil Tallinna ja 9,7 protsendil Tartu linna elanikel. Öine liiklusmüra häirib märkimisväärselt und 2,5 protsendil Tallinna ja 2,6 protsendil Tartu linna elanikest ning Eesti põhimaanteede ääres veidi enam kui sajal inimesel. Eestis varasemalt tehtud teadusuuringud räägivad, et umbes 600 enneaegset surma aastas on seotud sisse-hingatavate peenosakestega, seda just südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigestumiste kaudu.

Olulisemad leiud raportist

• Saaste ja kliimamuutuste osakaal varieerub liikmesriikide kaupa, selge erinevus on Ida ja Lääne -Euroopa vahel. Suurim keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal on Bosnia ja Hertsegoviinas (27 protsenti) ja väikseim Islandil ja Norras (9). Eestis on  vastav näitaja 12-13 protsenti.
• Raportis on välja toodud ka TOP10 keskkonnast oluliselt mõjutatud haigust, mis põhjustavad kõrge sissetulekuga riikides (sh Eestis) enneaegseid surmasid: vähkkasvajad, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede- ja kopsuhaigused, insult, vaimse tervise, käitumuslikud või neuroloogilised haigused.
• WHO on seadnud õhu puhtuse kriteeriumiks PM2,5 (tahked peenosakesed) aasta keskmiseks sisalduseks õhus kuni kümme mikrogrammi kuupmeetris (μg/m³). 2018. aastal WHO avaldatud õhukvaliteedi raportis vastas vaid kümne riigi õhukvaliteet seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulgas ka Eesti oma. Eesti oli Austraalia, Soome ja Islandi järel neljas. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias.
• Sotsiaalselt vähemkindlustatud ühiskonnagrupid ning vanemad inimesed kannatavad kolm korda enam ebakvaliteetse keskkonna tõttu. Nad on tihti kokkupuutes oluliselt suurema saastega, müra ja ekstreemsete temperatuuridega, sealjuures varasemad haigused ja terviseriskid võimendavad samuti keskkonnast tulenevate riskide avaldumist.
• Inimesed on pidevalt kokkupuutes terviseriskidega, tulgu need siis õhust, veest, mürast või kemikaalidest, mis kombineeritult võimenduvad ning põhjustavad tõsiseid tervisehäireid. Enim on ohustatud linnades elavad inimesed, kuna neil on oluliselt vähem võimalust viibida roheluses.