Dr Margus Viigimaa: talvel on südamele ohte rohkem

Dr Margus Viigimaa sõnul tõuseb inimestel talveperioodil tavaliselt nii vererõhk kui kolesteroolitase ja tihtilugu on D-vitamiini tase normist poole madalam. Foto: Toomas Tatar/Postimees/Scanpix

Sügisel ja talvel esineb võrreldes suvega oluliselt rohkem südamehaiguste riskitegureid, tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

«Suvilast minnaks korterisse – langeb kehaline aktiivsus. Kui ka inimene elab oma majas, siis talvel on liikumist ikkagi palju vähem,» ütleb Viigimaa. Tema sõnul on uuringutes saanud kinnitust, et kõndimine, aiatööd, jalgrattasõit ja muud liikumist nõudvad argitegevused aitavad hoida veresooni aktiivsena, lupjumine on tunduvalt aeglasem ja infarktioht langeb. 

Uurimustest on selgunud ka, et madalam temperatuur tõukab tagant trombotsüütide ehk vereliistakute aktivatsiooni, trombide lahustumise võime väheneb ja seega trombide tekke oht suureneb. Veres kutsuvad biokeemilisi muutusi esile ka õhurõhu langus, suurem õhuniiskus ja päevavalguse nappus – viimane mõjutab oluliselt organismi kaitsevõimega seotud näitajaid.

Südameveresoonkonna tervises mängib olulist rolli õhu kvaliteet. «Õhusaaste  tagajärjel suureneb vere viskoossus ehk veri muutub paksemaks, verevool aeglasemaks ja tekib ka palju muid muutusi,» ütleb Viigimaa. Talvel on näiteks elu- ja tööruumides kehvem õhuvahetus. Viigimaa toonitab, et kui päev veedetakse kohas, kus on kasvõi natukene tubakasuitsu õhus, võib see võrduda ühe sigareti suitsetamisega, ja juba see lisab arterite lupjumisele kiirust.

Viigimaa sõnul on paljudest vereproovidest ilmnenud, et päikesevaesel ajal on D-vitamiini tase tihti alla normi. «Kui sügis- ja talvekuudel seda mitte võtta, on see Eesti inimestel sageli normist poole madalam. Optimaalne oleks 75–100 nmol/l,» sõnab Viigimaa.

Talvel tõuseb tavaliselt nii vererõhk kui ka kolesteroolitase. «Inimesed söövad  rasvasemat toitu ja kehakaal tõuseb,» selgitab kardioloog. «Kõik need asjad viivad selleni, et langeb veresoone sisekesta endoteeli kaitsevõime. Sügisel ja talvel on rohkem südamehaigusi, näiteks südameinfarkti või kodade virvendusarütmiat, aga ka ajuinsulte. Südamepuudulikkusega patsiendid peavad samuti sügisel ja talvel hästi tähelepanelikult oma tervist jälgima,» ütleb Viigimaa.

Mida peaks tegema parema südametervise nimel? «Kõigepealt peaks mugava sooja riietuse selga panema. Kehalist aktiivsust tuleb kindlasti säilitada, et see ei oleks madalam kui suvel. Tarbida D-vitamiini sisaldavaid puu- ja juurvilju, ja ikkagi madalama rasvasusega toitu,» annab Viigimaa näpunäited.