Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ekraaniaja 2+2 reegel on müüt, kuid mitte päris alusetu

Copy
1999. aastal Ameerika lastearstide liidu poolt initsieeritud ekraaniaja 2+2 reeglit, mille põhjal alla 2-aastastele ei tohiks üldse näidata ekraane ja üle 2-aastastele ei tohiks neid näidata üle kahe tunni päevas, on viimastel aastakümnetel palju propageeritud, kuid sellel puudub senini teaduspõhine selgitus. Samas on soovitatav veenduda ekraaniaja kasulikkuses ja arendusvõimes ning määrata igasse päeva ekraanivaba aeg, et anda ajule iseseisvalt võimalus mõtteid ja lahenduskäike genereerida.
1999. aastal Ameerika lastearstide liidu poolt initsieeritud ekraaniaja 2+2 reeglit, mille põhjal alla 2-aastastele ei tohiks üldse näidata ekraane ja üle 2-aastastele ei tohiks neid näidata üle kahe tunni päevas, on viimastel aastakümnetel palju propageeritud, kuid sellel puudub senini teaduspõhine selgitus. Samas on soovitatav veenduda ekraaniaja kasulikkuses ja arendusvõimes ning määrata igasse päeva ekraanivaba aeg, et anda ajule iseseisvalt võimalus mõtteid ja lahenduskäike genereerida. Foto: Shutterstock

Tallinna Ülikooli osaluskultuuri kaasprofessor Katrin Tiidenberg rääkis «Vikerhommikule», kuidas meie elu lahutamatuks osaks muutunud ekraanimeedia pakub ohtude kõrval inimestele ka palju võimalusi.

«Teadusuuringud on selgelt tõestanud, et ekraanimeediaga on kaasnenud palju inimeste vaimset rikastamist, kuna infole ja meelelahutusele on parem juurdepääs – samas on ekraanimeedia vahendusel võimalik inimesi manipuleerida, sellega võivad kaasneda demokraatia toimimise ja avaliku keskustelu kvaliteediprobleemid ning tervisemured,» ütles Tiidenberg ERRi vahendusel.

Tiidenbergi sõnul on erinevate uuringutega üritatud selgitada nutiseadmete mõju inimese vaimsele tervisele ning on jõutud arusaamiseni, et optimaalse päevase ekraaniaja ettekirjutamise asemel on soovitav ekraanimeedia tarbimisel püüelda selle poole, et mistahes aja jooksul oleks meediakasutus mõistlik ja kasulik. 

Neuroteadlane Jaan Aru on juhtinud tähelepanu nutiseadme näppimisele kui sõltuvusele, kusjuures n-ö telefonis istumine on inimajule üks salakavalamaid ja ohtlikumaid harjumusi.

Tagasi üles