/nginx/o/2012/01/17/916696t1h6f40.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas saata riigikogusse esimesele lugemisele puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mida on asjaomased ringkonnad juba aastaid oodanud.
Sotsiaalkomisjon arutas puuetega inimeste õigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on allkirjastas president konventsiooni juba 2007. aastal. «Eesti Vabariigi iseseisvus on taastatud juba kakskümmend aastat. Ma arvan, et meil on viimane aeg ühineda selle rahvusvahelise konventsiooniga ja anda puuetega inimestele selge sõnum, et nad on täpselt samaväärsed kui kõik teised ja nende õigused peavad olema samamoodi tagatud.»
Tsahkna sõnul on oluline, et puuetega inimesed teaksid oma õigusi ja oskaksid nende eest ka seista. «Loodan, et konventsiooni ratifitseerimine aitab kaasa kogu ühiskonna suhtumise muutumisse,» ütles Tsahkna.
Tänasel istungil väljendasid kohalike omavalitsuste esindajad muret, et konventsioonis sõnastatud eesmärkide saavutamiseks ei ole piisavalt vahendeid ning riik peab siin appi tulema. Eelkõige puudutab see avalike hoonete juurdepääsetavuse küsimust.
«Sotsiaalkomisjon toetab igati sotsiaalministeeriumi läbirääkimistel järgmise Euroopa Liidu eelarve üle, et sealt oleks võimalik neid vahendeid ka sellele valdkonnale leida. Konventsioon annab selleks lisaargumendi,» selgitas Tsahkna.
Ratifitseeritava konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõikide puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu.
Konventsioon aitab kaasa riikide puuetega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puuetega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides.
Konventsioon ei loo otseselt uusi õigusi, vaid kordab üle rahvusvahelistes aktides eksisteerivad õigused viisil, mis on suunatud puuetega inimeste vajadustele ja olukorrale.
Sotsiaalministeeriumi andmeil moodustavad Eestis puuetega inimesed, kellele on määratud puude raskusaste, 2011. aasta alguse seisuga 9,6 protsenti rahvastikust ehk 128 087 inimest. Neist 59 protsenti on naised, vanaduspensioniealisi on 53 protsenti, tööealisi 41 ja lapsi 6 protsenti.