Õnnetused elektritõukeratastega on kasvamas

Elektritõukeratas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Võrreldes eelmise aastaga on elektritõukeratastega toimunud liiklusõnnetuste arv kolmekordistunud. Kui mullu oli viis õnnetust, siis tänavu kaheksa kuuga on juhtunud juba 14 õnnetust, kus inimesed on viga saanud, selgus politsei- ja piirivalveameti statistikast. Kindlustusseltsid näevad elektritõukeratastega seotud õnnetuste kasvu nii liikluskindlustuse kui õnnetusjuhtumikindlustuse praktikast.

Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse juhi Ülli Reimetsa hinnangul juhtuvad elektritõukeratastega õnnetused peamiselt siis, kui kiirus on liiga suur või ei arvestata teistega.

Ohutus ennekõike

«Ohutuks liiklemiseks on kolm põhireeglit: elektritõukerattal võib sõita ainult üks inimene, kiiver on kohustuslik kuni 16-aastastele ning jalakäijate läheduses ja sõiduteed ületades tuleb hoog maha võtta, et vältida õnnetusi,» ütles Reimets.

«Eriti ettevaatlik tuleb olla teed ületades, sest autoga kokkupõrkel on tõukeratta juht alati nõrgem pool ja võib saada raskeid vigastusi,» rõhutas Reimets.

PZU kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Jaanus Tanne räägib, et tänavu on üks õnnetus elektritõukeratturiga lõppenud kahjuks surmaga. «Suvel juhtus Tartus liiklusõnnetus, milles hukkus kaubikuga kokku põrganud mees elektritõukerattal. Ta ei kandnud kiivrit, mis oleks võinud päästa tema elu,» ütles Tanne.

«Muret teeb, et üha rohkem õnnetusi juhtub lastega. Igal hommikul on näha ilma kiivrita lapsi, kes elektritõukeratastega kooli kihutavad. Lapsevanemad, ärge laske oma lapsi ilma kiivrita liiklusesse ja rääkige kodus ohutust liiklemisest, et päästa neid kohutavatest vigastustest,» rõhutas Tanne.

Sagedasemad on luumurrud

Politsei- ja piirivalveameti statistika kohaselt juhtub ka tavaliste tõukeratastega üha rohkem õnnetusi. Kui 2018. aastal oli neid üks, siis 2019. aastal 13 ja tänavu kaheksa kuuga on juhtunud juba 13 õnnetust tõukeratturiga.

ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul on tõukerattalt kukkudes kõige sagedasemad vigastused lahtine haav, nihestus ja luumurd. «Näiteks üks 9-aastane laps kukkus suvel tõukerattaga, mille tagajärjeks olid õlavarreluu ja varbaluu murrud. Õnnetusjuhtumikindlustusega sai ta valuraha, paraku tervise paranemine võttis kaua aega,» ütles Lepvalts.

Õnnetusjuhtumikindlustus ja liikluskindlustus

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb, kui saate õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääte töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on traumad, nagu luumurd ja venitus. Õnnetuse korral maksab kindlustusandja kannatanule hüvitise.

Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju kannatanu tervisele, sõidukile või muule varale.

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse garantiifond, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.