«Hingamisteede ägedaid haiguseid põhjustavad enamasti viirusinfektsioonid, mis levivad aevastades ja köhides. Haiguse võib saada ka viirusega nakatunud esemeid katsudes ja seejärel oma suud, nina või silmi puudutades,» räägib dr Krista Ress. «Külm ilm võib ärritada hingamisteede limaskesta ja muuta selle viirusosakestele vastuvõtlikumaks – enim hoogustab viiruste levikut aga inimeste kogunemine siseruumidesse.»
Inimese immuunsüsteem on loodud kaitsma inimest väliskeskkonna mõjude eest. Esmalt tekib organismis üldine põletikureaktsioon, mis halvendab haigustekitaja elutingimusi kuni sissetungija hävimiseni. Organismi kaitsereaktsioon avaldub sagedamini nohu, köha ja palavikuna. Nõrgenenud immuunsüsteemist annab märku olukord, kus 2–3 puhkepäevaga ei suudeta oma jõuvarusid taastada, tuntakse ennast jõuetu ja väsinuna või kiusavad korduvad haigestumised.
«Siis tasub pöörduda perearsti poole, kes oskab nõu anda edasiste vajalike sammude kohta,» julgustab dr Ress perearstikeskusesse pöörduma ning lisab soovitused, kuidas inimesed ise saaksid ennast külmetushaigustele vähem vastuvõtlikeks muuta. «Täisväärtuslikule toidule lisaks on põhjamaa inimestel soovitatav terve sügistalvise perioodi võtta juurde D-vitamiini. Kui immuunsüsteem vajab turgutamist, siis talvel ja kevade hakul võib teha 1–2-kuulise multivitamiinikuuri. Enim mõju avaldavad vitamiinid A, C, E ja D ning tsink, seleen, raud ja foolhape,» jagab dr Ress näpunäiteid juhuks, kui immuunsüsteem on tasakaalust väljas ning vajab turgutamist. Täpsemat tervisenõu on soovitatav küsida apteekrilt.