Uuring: kontaktõppe ja sotsiaalteenuste katkemine pani puuetega inimesed kriisi ajal raskesse olukorda

Kõige rohkem kannatasid pered, kus puudega pereliikme ööpäevaringse hoolduse koormus oli enne eriolukorda jagatud pere, haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Foto: Shutterstock

Märtsist maini kestnud eriolukord tõi endaga kaasa täiendavaid probleeme erivajadustega inimestele, millega tuleb tulevaste kriisimeetmete kaalutlemisel arvestada – leidis Eesti puuetega inimeste koja värske uuring. Koolide kontaktõppe ja sotsiaalteenuste sulgemine põhjustas nii puudega laste vanemate kui puudega täisealiste lähedaste hoolduskoormuse järsu tõusu kombinatsioonis tööturul püsimajäämise raskustega.

Kõige rohkem kannatasid pered, kus puudega pereliikme ööpäevaringse hoolduse koormus oli enne eriolukorda jagatud pere, haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Lisaks tõid puudega inimesed uuringus esile raskusi tervishoiuteenustele pääsemisel ja tööturule püsimajäämisel. Kurdeti ka suurenenud hoolduskoormusest tekkinud terviseprobleeme, eriti vaimse tervise valdkonnas. Kontaktõppe lõppemine tekitas ränka lisakoormust puudega laste vanematele, sest haridusliku erivajadusega laste distantsõppe koolipoolne toetamine oli vanemate arvates enamasti puudulik. 

«Puudega inimesed vajavad teenuseid ka kriisiajal. Uuringu tulemustest nähtub, et piirangute seadmisel tuleb siiski tagada kontaktõpe haridusliku erivajadusega lastele ning esmatähtsad sotsiaalteenused puudega inimestele. Kohalike omavalitsuste ja riigi täiendava toetuseta käib paljudel puuetega inimestel ja nende pereliikmetel hakkamasaamine üle jõu,» tõdes EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht.

Eriolukorra ajal riigi kehtestatud abimeetmed leevendasid olukorda ainult osaliselt. Näiteks said puudega ja hariduslike erivajadustega laste vanemad riigilt erakorralist toetust, mis toetas töökoha säilimist. Teisest küljest, täisealiste, pidevat hoolt ja järelevalvet vajavate puudega inimeste lähedastele ei pakutud tööturul püsimise toetamiseks ühtki meedet, seega pidid need pered toime tulema nii hüppeliselt kasvanud hoolduskoormuse kui teiste kohustustega samaaegselt. 

Kvalitatiivses uuringus osales 183 inimest, kellest 81 olid puudega inimesed, 58 puudega lapse vanemad ning 26 puudega täisealise pereliikmed. Lisaks vastas 18 puudega inimest lihtsustatud keeles küsimustikule. Uuringu viis läbi Eesti puuetega inimeste koda 2020. aasta suvel. 

Kolm soovitust poliitikakujundajatele

• Kohustada koolipidajaid tagama kriisi ajal hariduslike erivajadustega lastele kontaktõppe võimalus nii lasteaias kui koolis, välja arvatud nakkuskolde puhul konkreetses rühmas või klassis.
• Tagada puudega inimestele esmatähtsate sotsiaalteenuste (tugiisik, lapsehoid, intervallhoid, erihoolekandeteenus, sotsiaaltransport) saamise võimalus ka kriisi ajal.
• Juhul kui oht tervisele on nii kõrge, et kontaktõpe ja sotsiaalteenuste osutamine tuleb katkestada, jätkata erivajadusega lapse vanema erakorralise toetuse maksmist ning rakendada sarnane meede täisealiste, pidevat hooldust ja järelevalvet vajavate puudega inimeste pereliikmete tööturul püsimise toetamiseks.