VIDEO ⟩ 19 aasta eest vähidiagnoosi saanud Ene: see algas päris kummaliselt

«Otsustasin, et ma ei oota enam surma sohva peal, vaid hakkan nüüd elama — seda enam, kui mulle ongi ainult aasta antud,» meenutab 19 aasta eest leukeemiadiagnoosi saanud Ene. Ta tõdeb, et kunagi pole mõtet püssi põõsasse visata.

«Mõtlesin, et isegi, kui mul on jäänud aasta, siis on mõttekam kasutada seda elus millekski meeldivaks või mõelda, mida sa veel tahad elus teha, mitte lihtsalt ennast haletsema jääda. Selle käigus võib-olla juhtub, et haigus ka taganeb,» räägib Ene pikas videos oma loo. 

«Nimelt möödib sel suvel 19 aastat ajast, kui ma sain leukeemia diagnoosi ja mulle öeldi, et elan võib-olla kolm aastat, aga mitte üle viie.»

Ene ütles arstile, et kavatseb veel kaua elada. «Lootust ei tohi kunagi kaotada,» ütleb ta.

Ene sõnul algas ta haigustee päris kummaliselt. Oli 2001. aasta suvi, juulikuu. Ta puhkus hakkas läbi saama. Ene meenutab, et oli parasjagu Paralepa rannas kaelast saadik vees ja tundis imelikku ärevust. «27 kraadi oli sooja ja minul tekkis vappekülm. Egas midagi, ronisin siis teki alla ja võtsin veel teise teki peale. Ema tõi kraadiklaasi ja selgus, et 35,2 oli,» jutustab Ene. 

September on kogu maailmas verevähi teadlikkuse suurendamise kuu, mille eesmärk on rääkida keerulise haiguse tagamaadest ja teavitada inimesi verevähist kui raskest, kuid tänapäeval mitme tõhusa ravivõimalusega haigusest.

Täna, 15. septembril tähistatakse Rahvusvahelist Kroonilise Lümfotsüütleukeemia päeva ja 22. septembril on fookuses ülemaailmne Kroonilise Müeloidleukeemia päev.

Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu (ELLL) hinnangul moodustavad verevähid erinevates esinemisvormides 7–10 protsentidest kõikidest teadaolevatest vähiliikidest. Eestis saab pahaloomulise vereloomekasvaja diagnoosi igal aastal umbes 700 uut patsienti, kuid teadlikkus verevähi olemusest on siiski kesine.

Verevähi teadlikkuse suurendamiseks rääkisid verevähi diagnoosi saanud kaks naist isikliku loo haiguse avastamisest, sellega koos elamisest ja ravimisest. Liisbeth, kes haigestus kõigest 13-aastaselt, on nüüd täiskasvanud naine ja kahe lapse ema. Raskel haigusel on muidugi väga erinevaid vorme ja arenguid, kuid nii Liisbethi kui ka Ene lugu on hea näide, kuidas verevähiga võidelda, leida ravivõimalusi ning mitte kaotada lootust ja usku, tõdesid ELLL-i juhid Karin Kullama ja Ave Vaidla. 

ELLL pakub tugisüsteemi, mis on verevähi diagnoosi saanutele uue olukorraga toimetulemisel suureks abiks. Patsiendid tunnevad end sageli haigusega üksi, mistõttu on väga oluline, et nad leiaksid tee meieni, saamaks vajalikku infot, tuge ja mõistmist, selgitasid Kullama ja Vaidla.

Verevähi teadlikkuse kuu teavitust toetab ravimifirma Janssen. Lisainfot haiguse, sümptomite ja ravivõimaluste kohta leiab Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu kodulehelt www.leukeemia.ee. 

MTÜ Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit asutati 2005. aasta oktoobris ning selle eesmärk on ühendada ja pakkuda tuge kõigile, keda verevähk puudutab – patsientidele, nende lähedastele, tervishoiutöötajatele ning kõikidele kaasamõtlejatele.