Ekseem on nahahaigus, mida ei tohi ignoreerida

Maigi Eisen, nahaarst ja Põhja- Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja. Foto: Kommunikatsiooniettevõte In Nomine

Rahvusvahelisel ekseeminädalal 14. - 20. septembrini antakse inimestele teada, et tegu ei ole tavalise lööbega, vaid haigusega, mis ei ole nakkav ning mida ei tohi ignoreerida. Eestis kannatavad atoopilise dermatiidi ehk ekseemi all arstide hinnangul 5-7 protsenti täiskasvanutest ja 15 protsenti lastest. Eestis on raske dermatiidiga inimeste kiire arsti juurde saamine dermatoloogidele prioriteet ja arsti juurde võib saada paari päevaga.

Ekseemi korral on nahk kuiv, ketendav ja punetav ning võivad esineda villikesed ja sõlmekesed ning lööve sügeleb lakkamatult. Kuigi raskusaste varieerub, iseloomustavad ekseemi karedad, punetavad ja sügelevad nahalaigud jäsemete painutuskülgedel. Sügelemine on patsiendi jaoks kõige raskemini talutavam sümptom. Maailmas ulatub ekseemihaigete arv 10 protsendini elanikkonnast ja näiteks USAs on 35 miljonit ekseemihaiget.

Maigi Eisen, nahaarst ja Põhja- Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja julgustab inimesi arsti poole pöörduma, kuna atoopilise dermatiidi puhul on võimalused viimastel aastatel märgatavalt avardunud. «Alates käesoleva aasta kevadest saavad perearstid nahahaiguste korral vormistada e-konsultatsiooni ning dermatoloog saab otsustada nahahaiguse pildi järgi, kui ruttu vajab ekseemiga patsient visiidi aega. Meile on oluline, et kiireloomulist abi vajavatele patsientidele oleksid eraldi arsti vastuvõtuajad ja nii saavad nad vajadusel paari päevaga nahaarsti vastuvõtule,» ütles Maigi Eisen

Doktor Eiseni kinnitusel jagatakse atoopilist dermatiiti kolme eri raskusastmesse: kerge, mõõdukas ja raske. «Edukas ravi annab tulemusi nädala-kahega. Ravimeetodid on avardunud - aastaid tagasi olid meil ravivõimalused väga piiratud ja inimesed mõtlesid, et ega nahahaigusest ikka lahti ei saa. Haigus on krooniline endiselt, aga täna saame inimesi aidata märgatavalt paremini ja parandada ekseemi käes kannatajate elukvaliteeti. Atoopilise dermatiidi puhul häirib inimest kõige enam piinav naha sügelemine, tal on unehäired, haigusega kaasneb ärevus ning tihti ka depressioon. Kui me suudame tohutut sügelemist raviga leevendada, siis on patsiendid rahul ja ka nahapõletik hakkab taanduma. Suurem osa on kerge dermatiidiga patsiendid, kes saavad peale määritava raviga hakkama. Hinnanguliselt alla 1000 patsiendi vajab valgusravi, tablettravi või süste. Kui me peame patsienti jälgima, saame haiglas raviga algust teha,» räägib ta

Ekseemide tekkel ei ole üht konkreetset põhjust, mille kõrvaldamisel inimene tervistub ning ennetada neid ei saa. Maigi Eisen: «70 protsendi atoopilise dermatiidi haigete lähisugulastest põeb keegi sama haigust. Kui üks vanematest on atoopilise dermatiidi haige, siis lapsel on risk haigestuda kaks-kolm korda suurem, kui mõlemad vanemad põevad seda haigust, siis suureneb risk kolm kuni viis korda. Ehk teisisõnu, see haigus on suuresti pärilik ja geneetikat arstid täna veel muuta ei saa.»

Kuidas koroonaajastul ekseemi põdevad inimesed hakkama saavad, kui on vaja käsi tihedamalt pesta? Kui ekseem on kätel, siis sage pesemine ja desovahendite kasutamine ärritab nahka ning võib ekseemi ägedamaks muuta. Maigi Eisen soovitab pärast iga kätepesu kasutada baaskreeme ning käte pesuks eelistada leebeid või seebivabu pesuaineid. Kodus olles peaks mittevajalikust kätepesust loobuma. Käte ekseemi korral tuleb igasuguse musta ja märja töö korral kasutada kaitsekindaid või delegeerida töö pereliikmetele, kellel ekseemi ei ole.

Haigestumine on viimase poole sajandiga neljakordistunud

Atoopilisse dermatiiti haigestumine on viimase poole sajandi jooksul neljakordistunud. Üldteada on, et atoopiline dermatiit esineb sagedamini kõrgema elustandardiga maades ning linnaelanike hulgas, mis annab tunnistust väliskeskkonna olulisest mõjust haiguse avaldumisele ja kulule. Arenenud riikides on haiguse levimus laste seas 10–30% ning täiskasvanute hulgas 2–10% (1,2). Kumulatiivne haigestumus elu jooksul varieerub 5–20%, olles kõrgeim Põhja-Euroopas. Suures rahvusvahelises levimusuuringus, mis uuris koolilapsi, oli Eesti valimis (haaratud oli ligi 5000 Tallinna ja Narva 13–14-aastaste koolilast) atoopilise dermatiidi levimus 5 protsenti.

Lisaks sellele, et ekseem on füüsiliselt väga kurnav haigus, mille raskematel juhtudel peavad seda põdevad inimesed pidevalt piinavat sügelust taluma, on ta ka vaimselt raske haigus. Rahvusvahelise Dermatoloogia Patsientide Organisatsioonide Liidu andmetel kogevad lausa pooled atoopilise dermatiidiga patsientidest depressiooni ja ärevust ning 39%protsenti tunneb sageli piinlikkust oma välimuse pärast. Raske atoopilise dermatiidiga patsiendid teatavad haiguse ägenemisest kuni 192 päeval aastas, mis tähendab, et nad on üle kuue kuu raskendatud tervislikus seisundis. Mõõduka atoopilise dermatiidiga patsiendid kogevad ägenemisi kuni 113 päeval aastas.

Ülemaailmne ekseemi päevaga tehti algust 2018. aastal, et tõsta GlobalSkini ning Euroopa allergia- ja hingamisteede haiguste patsientide ühingute (EFA) koordineeritud algatuse kaudu teadlikkust haigusest kogu maailmas ja kogu Euroopas.

Sotsiaalmeedias saab ekseemi teemasid jälgida teemaviite #CareForAtopicEczema alt.