Haridusnõunik selgitab koroonaviirusega seotud kitsaskohti koolielus

Anne-Liise Verpson
Copy
Köha, tilkuva nina, halva enesetunde ning ebatavalise väsimuse korral peab õpilane pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse ka tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest ja lapsevanem viib ta esimesel võimalusel koju. Nakkuskahtluse korral tuleb jätta laps koju ja võtta ühendust perearstiga, kes suunab vajaduse korral koroonatestile. Illustratiivsel pildid Viljandi koolilapsed madalseiklusrajal 2020. a septembri alguses.
Köha, tilkuva nina, halva enesetunde ning ebatavalise väsimuse korral peab õpilane pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse ka tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest ja lapsevanem viib ta esimesel võimalusel koju. Nakkuskahtluse korral tuleb jätta laps koju ja võtta ühendust perearstiga, kes suunab vajaduse korral koroonatestile. Illustratiivsel pildid Viljandi koolilapsed madalseiklusrajal 2020. a septembri alguses. Foto: KAISA AILT/Sakala/Scanpix

Koroonasügisel on kerkimas järjest enam päevakorda laste kooliskäimise ja koroonatestide tegemisega seotud teemad. Lapsevanematelt tuleb märguandeid koolist köhatamise või nohu tunnuste järgselt koju saadetud lastest, kellega aga ei õnnestu kiirkorras testimas käia, et koroonaviirusnakkuse puudumist tõestada. Samas nõutakse mitmes koolis õppetööle naasmiseks negatiivse testitulemuse ette näitamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa Tagel toob teemasse selgust.

Kui lapsel on külmetushaiguse tunnused, siis kuidas peaks kool käituma eeldusel, et perearstid ei pruugi last kiirkorras koroonatestile suunata? 

Terviseküsimustes lähtub Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Terviseameti ja arstide soovitustest ning juhistest. Kirjeldatud juhtumi puhul, kui perearsti hinnangul ei ole tarvidust koroonatesti järele ja lapsel on haigusnähud kadunud, võib laps kooli minna. Perearst ei väljasta eraldi tõendit lapse tervenemise kohta, seda saab kinnitada lapsevanem perearstilt saadud info põhjal. Kui koolis tekib põhjendatud kahtlus, kas laps on ikka terve, siis vajadusel peetakse nõu ka kooli tervishoiutöötajaga.

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigussümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab laps jääma koju ning ühendust tuleb võtta perearstikeskusega. Kui perearst leiab, et vajadust koroonatestile suunata ei ole, peab laps jääma koju kuni ägedate haigussümptomite kadumiseni. Kerge nohu pärast hooajalist viirushaigust ei ole põhjus, miks peaks kooli mitte minema. Koju jäämise aja kestvuse üle aitab kõige paremini otsustada perearst, kuid tervenemise kohta arst tõendeid ei väljasta. Lapse tervenemist kinnitab lapsevanem.

Milline on HTMi sõnum koolidele ning perearstidele õpilaste nakkuskahtlusel koju saatmisel, koroonatestide tegemisega seoses ning kontaktõppele ennistamisel? 

Kooskõlastatult Terviseametiga peab kinnitatud COVID-19 nakkusega õpilane jääma koju vähemalt 14 päevaks alates sümptomite avaldumisest. Oluline on meeles pidada, et eneseisolatsioon tähendab tõepoolest kodus olemist – käia ei või ka huviringides ega mujal väljaspool kodu aega veetmas. Isolatsiooni lõpetamiseks peab viimasest palavikust olema möödunud vähemalt 72 tundi ja ägedad haigussümptomid peavad olema taandunud. Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei tehta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles