Uuring: hallutsinatsioone võivad kogeda ka terved inimesed

Tervel inimesel soodustavad hallutsinatsioonide tekkimist joove või kurnatus; hallutsinatoorsed elamused on võimalikud aga ka tavaolukordades, mil pettekujutlused võivad esineda seoste tekkimise tõttu. Näiteks, kui tähelepanu on suunatud fotole pirnist ja varem oli sellisel fotol pirni kõrval ka õun, siis ühtäkki ainult pirniga pilti vaadates nähakse seal justkui ka õuna. Foto: Shutterstock

Mitme teadustööga on tõestatud, et hallutsinatsioone ei koge ainult skisofreeniat või mõnda muud vaimset häiret põdevad inimesed, vaid pettekujutlusi võib olla ka täiesti tervetel inimestel. Tartu Ülikooli teadlaste uuringust nähtub, et hallutsinatsioonide kogemine on seotud inimese eneseteadlikkusega.

«Hallutsinatsioon on millegi läbi elamine või kogemine, mida tegelikult ei ole,» selgitas Novaatorile Tartu Ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann ja lisas, et tavaliselt kuuldakse helisid, nähakse midagi hõljuvat või liikuvat, mis tegelikult on nii-öelda aju enda vaimusünnitis.

Tartu Ülikooli teadlased avaldasid hiljuti ajakirjas Perception teadustöö uuringust, kus 35 osalejast 33 hallutsineerisid vähemalt ühel katsel seostades nähtut varasema kogemusega, mis tegelikult uues olukorras ei vastanud tegelikkusele. 

Bahmanni sõnul võib uutest teadmistest olla kasu näiteks õiguse valdkonnas, kus võib tekkida küsimus tunnistajate ja süüdistatavate usaldusväärsusest – kas antud hinnangud, kui meenutatakse varasemaid tajusid mingist olukorras, on täpsed või on tegu niinimetatud normaalse hallutsinatsiooniga ja nähtut ei olnud tegelikult olemas.