Oluline teada: kuidas tunda ära infarkti?

Kõrge veresuhkur kahjustab nii suuri kui väikeseid veresooni. Foto: Shutterstock

Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Millised sümptomid vajaksid kohest reageerimist?

Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, trombi või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas. Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev psüühiline või füüsiline pingutus, negatiivne emotsioon nagu hirm või viha.

Südameinfarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rinnavalu), mis on tavaliselt ülitugev ega möödu, vaatamata nitroglütseriini võtmisele, 15 minuti jooksul. Sageli kaasneb higistamine, nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, hingeldus, südamepekslemine ja tugev hirmutunne. Harva võib südameinfarkt kulgeda täiesti valutult või vähese valuga, vahendab Kliinik.ee. 

«Südameinfarkti klassikaline kaebus on valu rinnus. Valu on enamasti intensiivne ja tema iseloom võib olla erinev: pigistav, rõhuv, põletav, suruv, terav, ängistav, tuim,» rääkis kardioloog Tiina Uuetoa. Ta loetles teisi kaebusi: lisaks võib valu kiirguda – kas ühte või mõlemasse kätte, selga abaluude vahelisse piirkonda, lõualuudesse, kaela, õlgadesse. Südame allseina verevarustuse häire ja infarkti korral võivad juhtivaks olla hoopiski kaebused seedetrakti poolt, nagu ülakõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, selgitas dr Uuetoa.

Infarktiga võib kaasneda nii vererõhu langus kui ka tõus. «Harv pole rütmihäirete kaasumine, mille puhul võib patsient kurta südamekloppimist või ebaregulaarset südametööd,» rääkis Uuetoa. «Intensiivse valusündroomiga patsient on tavaliselt jõuetu, nahk on kaetud külma higiga. Mõnikord võib patsient kaotada teadvust.»

Kuni 10 protsenti infarktidest kulgevad ilma valuta, ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Naistel on meestest sagedamini infarkti tunnuseks hingeldus ja õhupuudus. Ebatüüpilised kaebused viivad viivitusteni arstiabis.

Infarkti riskifaktoriteks on suitsetamine, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli tase veres, ülekaalulisus, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, kõrge veresuhkur, diabeet. 

Infarktieelseid sümptomid võivad tekkida juba päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas, hingeldus ning väsimus.