Eesti on emakakaelavähi haigusjuhtumite poolest Euroopas esirinnas

Eestis on liiga palju peresid, kes on ebaõiglaselt vara kaotanud oma ema, abikaasa, tütre või vanaema seoses günekoloogilise vähiga. Varakult diagnoositud kasvaja on enamasti ravitav; emakakaelavähk on ka ära hoitav. Foto: Shutterstock

20. september on rahvusvaheline günekoloogilisele vähile pühendatud päev. Eesti Vähiliit kutsub naisi üles mõtlema sel päeval iseendale, oma tervisele ja oma lähedastele. 

«Me kõik teame, et varakult diagnoositud vähk on enamasti ravitav ja lisaks emakakaelavähk ka ära hoitav. Selleks, et anda endale võimalus kvaliteetselt elada, peaks olema regulaarne günekoloogilises kontrollis käimine üks osa naise käitumismallist.  Kui hoolid ise, saavad  vajadusel  sind aidata ka arstid. Kallid naised, hoolige endast,» rõhutab Eesti Vähiliidu projektijuht Vivian Vulp.

Kõigist onkoloogilistest probleemidest on günekoloogiline vähk kõige levinum: suguelundite kasvajad moodustavad 17% naiste kõigist pahaloomulistest kasvajatest.

Eestis on emakakaelavähi haigestumuse ja suremuse näitajad mitmete Euroopa riikidega võrreldes väga kõrged ning emakakaelavähi esinemisesagedus aina kasvab. Vastavat Tervisestatistika- ja uuringute andmebaasi infole saab igal aastal Eestis ligikaudu 150 naist emakakaelavähi diagnoosi.

Emakakaelavähki võib esineda juba 30. aastates naistel, haigestumise kõrgpunkt on 40.–59. eluaastal. Emakakaelavähi eelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see haigus kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähki haigestumust ja suremust on võimalik vähendada vähieelsete seisundite avastamisega sõeluuringul ja emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetaval sugulisel teel leviva papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimisega. Emakakaelavähk on algul kaebusteta, seetõttu tulebki naistel käia tegemas PAP-testi.

Kuivõrd HPV-vaktsiin ei anna täielikku kaitset, peavad ka vaktsineeritud naised uuringutel regulaarselt osalema.

Uuringutele kutsutakse 30–55-aastased ravikindlustatud naised iga 5 aasta järel. Uuringul osalemiseks ei pea kutse saamist ära ootama.  sihtrühma kuuluvad naised võivad uuringule registreeruda juba täna. Kutse saab leida ka digitaalselt. 

Sõeluuringus osalemiseks tuleb helistada sobivasse teenust osutavasse tervishoiuasutusse, kus kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Haigekassa lepingupartnerite kontaktid emakakaelavähi sõeluuringu teenuse osas leiate haigekassa kodulehelt. Uuringule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, kehtiva ravikindlustuse korral tasub uuringu eest haigekassa.

2020. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990.

Kui keegi naistest peaks kahtlema, kas sõeluuringule minna või mitte, siis aitab teadmine: sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Naistearstid soovitavad emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks:

• regulaarset kontrolli naistearsti, perearsti või ämmaemanda juures;
• emakakaelavähi sõeluuringul osalemist;
• regulaarset naistearsti kontrolli ja sõeluuringut ka juhul, kui naine on HPV vastu vaktsineeritud;
• HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastast vaktsineerimist.

Lisainfo: soeluuring.ee  

Sõeluuringute kohta on võimalik infot küsida oma perearstilt või haigekassa infotelefonil 669 6630

Loe emakakaelavähist Eesti Vähiliidu kodulehelt