Ajakirjas Journal of Neuroscience ilmunud uuringu käigus näidati katseisikutele geomeetrilisi kujundeid lihtsakoelise helisignaali taustal ning mõõdeti inimeste reaktsioonikiirust ja jälgiti samal ajal aju aktiivsust.
Ajupildilt paistis, et neil, kelle ajataju oli kõige rohkem muundunud, oli kiirusagara supramarginaalkäärus närvirakkude aktiivsus kõige rohkem kahanenud – seega oletavad teadlased, et katse esimene osa väsitas ajukääru närvirakke, mistõttu muutus edasine stiimulite tekitamine loiumaks. Nii on alust väita, et subjektiivse ajakiiruse mulje muutumise neuroloogiliseks aluseks võib olla närvirakkude väsimus.