Iga viies Eestis elav laps sai eelmine aasta ravi vajavaid vigastusi

PM Tervis
Copy
Sügisel kooli ja trennidesse naasnud lapsed satuvad kergesti väiksematesse õnnetustesse, aga komistamise ja kukkumise eest ei ole kaitstud tegelikult mitte keegi.
Sügisel kooli ja trennidesse naasnud lapsed satuvad kergesti väiksematesse õnnetustesse, aga komistamise ja kukkumise eest ei ole kaitstud tegelikult mitte keegi. Foto: Shutterstock

Ravikindlustusega inimestele kompenseerib ravikulud üldjuhul riik, kuid paljudel juhtudel maksab õnnetus ja sellest taastumine märksa rohkem. Eriti satuvad sekeldustesse just lapsed ja noored – koguni iga viies Eestis elav laps puutus möödunud aasta jooksul kokku ravi vajavate vigastustega. 

Sügisel kooli ja trennidesse naasnud lapsed satuvad kergesti väiksematesse õnnetustesse, aga komistamise ja kukkumise eest ei ole kaitstud tegelikult mitte keegi. Kuigi haigekassa kompenseerib õnnetuse korral ravikulud, võib õnnetuse tagajärgedele kuluda omakorda kopsakas summa.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk ütles, et õnnetusjuhtumite vastu kindlustatakse enamasti iseennast, aga sageli ka oma pereliikmeid ja lapsi. «Haigekassa kompenseerib esmased ravikulud, kuid õnnetusjuhtumikindlustus võib asendada ka näiteks mänguhoos purunenud prillid ja pakkuda rahalist tuge siis, kui enamasti tuleb ise hakkama saada,» sõnas ta.

TAI 2016–2018 uuringu põhjal on lastega seotud vigastused läbi aastate olnud peamiselt seotud  kukkumistega, kas siis näiteks libastumisega või komistamisega samal tasapinnal. Samas saab näiteks puu otsa ronimise tulemusena viga järjest vähem lapsi: kui 2016. aastal kukkus puu otsa ronimise tõttu 188 last, siis aastal 2018 oli see number juba 128.

Gjensidige statistika järgi on kõikide õnnetusjuhtumite hulgas väga erinevaid juhtumeid, kuid sagedamini pöördutakse kindlustusandja poole näiteks varba vigastuste, kukkumiste ja sportimiste vigastustega. «Pealtnäha lihtne kukkumine võib tekitada palju probleeme. Näiteks võib taastumiseks olla tarvis füsioteraapiat, ravimeid või vahendeid, mis hõlbustavad vigastusega toimetulekut. Juhul, kui inimesel on olemas õnnetusjuhtumikindlustus, aitab see üldjuhul need mured lahendada ja isegi meditsiinilisi vahendeid ostmata on kannatanul võimalik saada valuraha,» selgitas ta.

Gjensidige möödunud aasta õnnetusjuhtumite nimekirjas on näiteks nii palliga katki löödud prillid, õlavigastus kukkumisest kui ka redelilt astudes välja väänatud jalg. Esimese puhul kompenseeriti prillide raha 141 eurot, õlavigastuse korral aga 800 eurot ja redelil väänatud jala puhul koguni 1450 eurot.

Õnnetus­­­juhtumi­­­kindlustusega makstakse sageli hüvitist nii ajutise kui püsiva tervise­­kahjustuse korral, et kannatanul oleks võimalik keskenduda paranemisele, ilma et peaks iga­päevaste kulutuste pärast muretsema. Seejuures tasub Mürgi sõnul kindlustuslepingu sõlmimisel jälgida alati hoolikalt kindlustuspakkuja tingimusi, et teada saada, mille eest ennast kaitstakse ja millisel juhul.

Tagasi üles