Tartu Ülikooli simulatsioonikeskuses võeti kasutusele virtuaalreaalsusseade, et tulevased arstid saaksid kogeda oma töös ette tulevaid traumaolukordi ja neid turvalises keskkonnas lahendada.
Tulevased arstid harjutavad virtuaalreaalsusseadmega traumaolukordades reageerimist
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskuse spetsialisti Riho Runneli sõnul ei ole traumaolukorrad paljude arstide, eriti noorte jaoks igapäevased, mistõttu võivad need olla hirmutavad ja stressirohked.
«Et päriselulises kriitilises traumasituatsioonis edukalt hakkama saada, peaksid tulevased ja ka praktiseerivad arstid läbima korrapäraselt traumakoolitusi. Nii saab enne tegelikku traumaolukorda kogemusi ja enesekindlust kriitilises olukorras vajalike otsuste tegemiseks,“ kirjeldas Runnel.
Erinevad traumad
Traumakäsitluse vastu huvi tundvatel inimestel on traumasimulaatori ja Oculus Questi prillidega võimalik siseneda erakorralise meditsiini osakonna (EMO) traumasaali, kus saab teha valiku erinevate traumastsenaariumide vahel. Näiteks saab tegeleda patsiendiga, kellel on väline katastroofiline verejooks mõlema alajäseme amputatsiooni tõttu, või pakkuda abi inimesele, kes on saanud massiivse näopiirkonna pehmekudede trauma ja kellel on hingamisteede sulgus. Traumaolukorras toimimist saab harjutada veel ventiilpingelise õhkrinna, sisemise verejooksu, ajutrauma või COVID-19-ga patsientide peal.
Runnel tõdes, et virtuaalreaalsuse eesmärk ei ole treenida mitte käelist tegevust, vaid kinnistada just traumakäsitluse algoritme. Nii tuleb virtuaalreaalsuses kasutada traumahaige käsitlemisel ABCDE printsiipi.
«Kui traumahaige saabub EMO saali, tuleb temaga läbi teha kindlad tegevused. Just neid tegevusi tahamegi virtuaalreaalsuse võimalustega kinnistada. Näiteks, esimesena tuleb teha hingamisteede kontroll. Kui need on suletud, peab otsustama, millist vahendit hingamisteede avamiseks kasutada. Ühe keerukama variandi puhul tuleb rajada näiteks kirurgiline hingamistee,» kirjeldas Runnel, lisades, et samal ajal peab otsustama ka näiteks ultraheliuuringu või laborianalüüside vajaduse üle.
Tulevikuarendused
EMO etapi kõrvale loovad traumasimulaatori arendajad veel teisigi stsenaariume. Nii saab tulevikus läbi virtuaalreaalsuse prillide kogeda ka haiglaeelset etappi ehk abi andmist näiteks lahinguväljal. Juurde tuleb ka masskannatanute osa, kus harjutatakse esmast triaaži suurõnnetuse korral.
Edasiarendatud traumasimulaatorit plaanitakse kasutama hakata ka rahvusvaheliste traumameeskondade koolitamiseks. «Sel juhul viibiks iga traumaarst enda kodumaal ja kohtub oma meeskonnaga virtuaalreaalsuses,» rääkis Runnel, tõdedes, et selline meetod on praeguse pandeemia tingimustes igati kohane, aidates muu hulgas kokku hoida aega ja koolituskulusid.
Virtuaalreaalsusseade on jõudnud Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskusesse koostöös traumasimulaatorit arendava ettevõttega Exonicus, Inc. ja Eesti Kaitseväega.