Lõhnateadlane: Vantaas kasutati naha lapiga hõõrumist, et vältida koerte enda nakatumist

Inimene andmas Helsingi lennujaamas proovi, mida hiljem koerad hakkavad analüüsima. Foto: MAURI RATILAINEN/EPA

Täna hommikul ilmus uudis, et Helsingi lennujaama kogemuste põhjal tuvastavad koerad koroonaviirust palju tõhusamalt kui laboritestid. Tallinna Tehnikaülikooli lõhna- ja maitseteadlase dr. Kristel Vene selgitas Postimehele muuhulgas seda, miks Vantaas kasutatakse inimeste lõhna tuvastamiseks naha lapiga hõõrumist.

«On teada, et inimese keha eritab lenduvaid ühendeid, mille «sõrmejälg» erineb pisut sõltuvalt inimese tervislikust seisundist,» lausus Vene. «Kõige parem on lõhna «sõrmejälge» tuvastada hingeõhust, süljest, uriinist, aga võimalik on ka nahalt. Ma arvan, et nahk ongi valitud Vantaas selleks, et koerad ise ei nakatuks. Samas uuringus oli välja toodud, et koeri treeniti ühe nädala jooksul tervete ja haigete inimeste sülje või kurgusekreediga, mis on tõenäoliselt treenimiseks parem ja kiirem viis. Kuna aga ka koerad võivad nakatuda, siis kõikides proovides oli viirus inaktiivsesse vormi viidud.»

Vene rõhutas, et koerte kasutamine haiguste tuvastamiseks on üsna laialdaselt praktiseeritud ning tõestatult edukas nii malaaria, vähihaigete, bakteriaalsete ja viirusnakkuste puhul. «Ka Tallinna Tehnikaülikool ja TFTAK osalesid ühes põnevas uuringus koostöös Itaalia vähihaiglaga. Oli teada, et koerad suudavad uriini järgi tuvastada pankreasevähi haiged, aga suhteliselt hilises staadiumis. Meie ülesanne oli uurida, kas leiame markermolekuli, et mõista, mida koerad võiksid eristada ja aidata seeläbi koeri treenida. Fakt on aga selles, et kuigi kasutasime väga tundlikku seadet (mass-spektromeetrit) ja treenitud inimese ninasid, siis tegelikkuses ei ole me võimelised koera ninaga isegi ligilähedaselt võistlema.»