/nginx/o/2020/09/24/13368633t1hdab3.jpg)
Sügise saabudes on alati suurenenud nohu, kurguvalu, köha ja palaviku käes vaevlevate inimeste hulk, sest käes on ülemiste hingamisteede viirushaiguste ehk niinimetatud külmetushaiguste hooaeg. «Tihti on erinevate viiruste poolt põhjustatud haiguste korral peamised sümptomid samad ja konkreetse haiguse saab kindlaks määrata alles laboris,» räägib Südameapteegi proviisor Külli Teder.
«On teada, et haigeks jääb kergemini inimene, kelle organism on kurnatud näiteks vähese magamise, pideva stressi, üle töötamise, liigse alkoholi tarbimise tõttu, aga ka ühekülgse toitumise ja organismi vitamiinipuuduse tõttu,» sõnab Teder. Seega peaks haigestumise vältimiseks pöörama tähelepanu tervislikule eluviisile, magama piisavalt, olema füüsiliselt aktiivne, vältima stressi, jooma piisavalt vedelikke (sh vältima alkoholi ja kofeiini), sööma täisväärtuslikku toitu, vajadusel tarbima vitamiine.
Rahvarohketesse kohtadesse minnes võiks kasutada ka viiruseid isoleerivaid ninapihusteid, mis takistavad viiruste kleepumist nina limaskestadele ja seeläbi vähendavad viiruste kinnitumist, sissetungi ja levikut.
Külmetus või gripp?
Kui vaatamata ettevaatusabinõudele on siiski haigeks jäädud, siis on Tederi sõnul nn külmetushaiguse korral tegemist kergemate haigusnähtudega (kurguvalu, nohu, aevastamine, köha, palavik kuni 38,5°) kui gripi korral. Gripp algab tavaliselt äkiliselt, toob kaasa kõrge palaviku (üle 38°), pea- ja lihasvalu, tugeva väsimuse ning köha.
Kui tavaliselt on kergemate haigusnähtude – mõõduka palaviku, nohu ja köha korral on abi puhkusest, suure hulga vedeliku (vee ja tee) tarbimisest ning nina loputamisest mereveega, siis kõrge palaviku, ägeda pea-, luu- ja lihasvalu ning tõsisema köha kaasa toova gripi korral tuleb proviisori sõnul kindlasti ühendust võtta perearstiga, et hoida ära tüsistusi.
