Ain Mäeots: infarktieelne seisund oli äratuskell

Ain Mäeots leiab, et tuleb hakata teadlikult juurutama väikesi elumuutusi. Näiteks üritab ta tarbida eelnevast vähem suhkrut. Foto: Tairo Lutter / Postimees

«Viimase aasta jooksul kaks minu head sõpra oleks äärepealt ära kutsutud nii-öelda lambist, ilma eelnevate hoiatusteta. Mõlemal tekkis infarktieelne seisund – inimestel polnud aimugi, et selline probleem,» räägib näitleja ja lavastaja Ain Mäeots, kes on liitunud mehi arsti juurde tervisekontrolli kutsuva kampaaniaga «Pikema sõpruse päev».

«Praegu on mõlemad elu ja tervise juures, teevad tööd – aga see oli äratuskell. Reeglina eesti mees ütleb, et mis ma siin niisama ikka arsti juurde lähen,» tõdeb Mäeots.

Mäeotsa arvates tuleks igaühel prioriteete sättides küsida kõige olulisem küsimus – kas tahan enda ja lähedaste jaoks olemas olla? «See on nii lihtne preventiivne asi, et käid kord aastas tervisekontrollis, no jumal küll.» Mäeots ütleb, et lisaks kahele sõbrale on teisigi ehmatavaid näiteid, mis sunnivad sügavalt mõtlema. «Imestad, et kuidas ta ju alles oli rõõmus, reibas ja kraps ja nüüd kuude kaupa haiglas. Et aga ma olen samas eas ju? Asi seisneb selles, et see tulebki äkki. Aga et see ei tuleks äkki ega tuleks üldse, võiks korra aastas käia tervist kontrollimas.»

Mäeots teab, et tööd ja tervislikku eluviisi võib olla keerukas ühildada, aga ta on leidnud enda jaoks sobivad viisid. Nooruses mängis ta võrkpalli, tegeles suusatamise ja alpinismiga, aga tõdeb, et ei ole olemuselt spordiinimene. «Praegu minu sportlikkus piirneb, nii palju kui võimalik, rattasõiduga. Nii Tartus kui Tallinnas käin jala või sõidan rattaga. Töö on hästi ebaregulaarne, proovid, erinevad võtted, nii et ei ole seda luksus, et mul oleks nädalate või päevade lõikes kindel päevakava. Mõnikord lähen kell kuus võttele ja mõnikord on tööpäevad kaheksateist, kahekümne tunnised. Ei ole ka klassikalises mõttes puhkepäevi, sest nädalavahetused on need, kui on tavaliselt seriaali võtted. Elu on selles mõttes nii ebatervislik, kui üldse olla saab – seda enam tuleb kompenseerida seda.»