/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/09/28/13376723t1h21b6.jpg)
15 naise platsentadest leiti Londonis tehtud uuringu käigus reostusosakesi, sealhulgas metalle.
Uuringust selgub, et õhureostusest sissehingatud peenosakesed võivad liikuda kopsudest kaugemale ning selle korjavad ülesse teatud rakud inimplatsentas - võimalik, et ka loode. Uurijate sõnul on vaja täiendavaid uuringuid, et mõista mõju, mis peenosakestel arenevale lootele olla võib.
Kuninganna Mary Londoni ülikooli professor Jonathan Grigg, uuringu juhtivautor, ütles: «Meie esmakordne uuring ütleb, et sissehingatud süsiniku peenosakesed rändavad õhureostusest vereringesse ning olulised platsentarakud korjavad need ülesse. Loodame, et see info julgustab poliitikakujundajaid eriolukorrajärgsel ajal vähendama liiklusest tekkivaid emissioone.»
Kuninganna Mary Londoni ülikoolis töötav dr Norrice Liu lisas. «Londoni reostustase ületab sageli aastaks seotud piirid ning teame, et ema kokkupuude kõrge reostustasemega on seotud probleemidega lootel, sh madal sünnikaal. Kuni praeguseni on meil olnud aga piiratud arusaam sellest, kuidas see kehas välja näha võib.»
15 nõusoleku andnud tervet naist annetasid oma platsentad laste sünni järel Londoni kuninglikule haiglale. 13 naisel tehti kindlaks kokkupuude reostusega - neil kõigil oli Maailma Terviseorganisatsiooni peenosakeste limiidist kõrgem kokkupuude. Platsenta rakke analüüsiti erinevate meetoditega, mille hulka kuulusid valgus ja elektronmikroskoopia, röntgen ja magnetanalüüsid.
Mustad osakesed, mis meenutasid reostuse peenosakesi, leiti kõigi 15 naise platsentarakkudest ning need esinesid keskmiselt ühel protsendil analüüsitud rakkudest. Enamik platsentarakkudest leitud osakestest olid süsiniku baasil, kuid teadlased leidsid ka metalliosakeste jääke, sh ränidioksiid, fosfor, kaltsium, raud ja kroom ning harvemini titaan, koobalt, tsink ja tseerium.
Nende nanoosakeste analüüs viitab tugevalt, et need pärinesid liiklusega seotud allikatest. Paljud nendest metallidest on seotud fossiilkütuste põlemisega, mis tuleneb kütuse ja õli lisanditest, ning sõidukite pidurite kulumisest.
Dr Lisa Miyashita Kuninganna Mary Londoni ülikoolist ütles: «Oleme mõnda aega mõelnud, et ema sissehingamine võib potentsiaalselt põhjustada saastunud osakeste liikumist platsentasse. Siiski on kopsus palju kaitsemehhanisme, mis takistavad võõrkehade liikumist mujal, nii et oli üllatav tuvastada need osakesed platsenta rakkudes kõigil meie 15 osalejal.» Uuring avaldati ajakirjas Science of The Total Environment.