Olukord on halb. 2015. aastal rääkis kaitseväe sporditeenistuse ülem major Heino Märks Vikerraadio saates «Huvitaja», et ajateenistusse saabuvate noormeeste üldfüüsiline vorm on väga nõrk: «Kui 1990. aastate keskpaigas oli umbes 52 protsenti ajateenistusse saabujatest valmis teenistuse edukaks läbimiseks, siis vahepeal langes see näitaja 10-12 protsendini. Tänased noored, kes ajateenistusse tulevad, ei suuda käsivõitluse tunnis ette poole tirelit teha.» Ülekaalulisus ja rasvumine on muutunud meie noorte seas tõsiseks probleemiks ning Eestis liigub igapäevaselt piisavalt ainult 17 protsenti lastest, kinnitavad Tervise Arengu Instituudi 2018. aasta andmed.
Vähese kehalise aktiivsusega on tihedalt seotud ka mitmed vaimse tervise probleemid - üldine passiivsus ning huvide, omaalgatuse võime ja loovuse puudumine. Need omakorda soodustavad endasse tõmbumist, internetisõltuvust, koolikiusamist ja alkoholitarvitamisele kaldumist. Tervise Arengu Instituudi andmetest selgub, et elektroonilised seadmed ja internetis viibitud aeg mõjutavad üha enam meie laste vaimset tervist. Ligikaudu pooled õpilastest veedavad koolipäevadel ekraani taga viis või enam tundi. Neil esineb järjest rohkem depressiooni ning Eesti on ka, võrdluses teiste riikidega, esimeste hulgas noorte varajase alkoholitarvitamise poolest.