:format(webp)/nginx/o/2020/09/30/13380599t1h115f.jpg)
Parim arsti ja patsiendi suhe põhineb vastastikusel usaldusel ja kokkulepetel. Arsti tõenduspõhisus ja patsiendi avatus vähendavad riski, et raviotsused võiksid kaasa tuua uue tervisekahju. Poolte koostöö loob parima võimaluse patsiendiohutuse tagamiseks, selgitab Tartu Ülikooli patsiendiohutuse uurimiskeskuse eestvedaja Kaja Põlluste.
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi sisehaiguste vanemteadur Kaja Põlluste rääkis Kuku raadio saates «Kuue samba taga», et maailma statistika kohaselt võib iga kümnes haiglas viibiv patsient kogeda kahju, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Ambulatoorses ravis võib selliseid kahjujuhtumeid esineda isegi ühel juhul neljast.
«Tõsiasi on, et ükski meditsiiniline sekkumine ei ole tegelikult läbinisti ohutu – kunagi ei saa välistada, et midagi ei juhtuks. Milline on konkreetselt Eesti statistika, seda me veel ei tea, ent selle väljaselgitamine on kindlasti üks Tartu Ülikooli patsiendiohutuse uurimiskeskuse ülesanne,» tõdes Põlluste, kes on ka uurimiskeskuse eestvedaja.
Tõenduspõhised otsused on eduka ravi eelduseks
Vältimaks patsientide ohustamise juhtumeid, on ülimalt tähtis, et arst tegutseks tõenduspõhiselt. «Arst ei tohi patsientidega seotud otsuseid teha tunde järgi. Otsused peavad tuginema tõenduspõhisusel ja tõenduspõhiseid otsuseid saab teha vaid andmete põhjal,» kirjeldas ta.
«Probleemide lahendamiseks on vaja saada ülevaade juhtunust. Põhjusteni jõudes saame mõelda, mida teha, et ebameeldivad olukorrad ei korduks,» rõhutas vanemteadur analüüsi olulisust. Seda mõtteviisi püüab Põlluste patsiendiohutuse uurimiskeskuse töö kaudu viia ka tervishoiuasutustesse, suurendades koolitustel arstide ja tervishoiutöötajate pädevust tõenduspõhiste otsuste tegemisel.
Ohutus sõltub ka patsiendi avatusest ja usaldusest arsti suhtes
«Detailne teave on arstile abiks otsuste tegemisel,» sõnas Põlluste. Sageli ei oska patsient ehk ise arvatagi, millest on vaja rääkida ja millest mitte. «Seetõttu ei tasu arsti üksikasjalikku küsitlust pahaks panna.»
Põlluste julgustab ka patsiente küsima ja arutlema. «Patsiendil peaks olema sisemine usaldus arsti määratud ravi vastu. Kui midagi jääb ebaselgeks, ravimi või raviviisi sobivuses tekivad kahtlused, siis tuleb alati küsida. Kõik raviotsused võiksid sündida arsti ja patsiendi koostöös: me ei saa anda otsustusõigust patsiendile ja arst ei või üksi dikteerida, mida patsiendile vaja on. Kui mõlemad pooled tahavad koostööd teha, on see patsiendiohutuse tagamisel suur samm edasi,» rääkis Põlluste.
Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli sisehaiguste vanemteaduri, patsiendiohutuse uurimiskeskuse eestvedaja Kaja Põllustega Kuku raadio saates «Kuue samba taga». Saade on järelkuulatav.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)