Koletiseks nimetatud suure sünnimärgiga naine leidis armastuse ning aktsepteerib ennast sellisena nagu ta on

34-aastane Chelsey Peat sündis Kanadas haruldase Sturge-Weberi sündroomiga. Tegu on neuroloogilise häirega, mis jättis tema näo vasakule poolele suure sünnimärgi ning vasakusse silma glaukoomi. Kunagi kiusatud Chelsey on aga nüüd õnnelikult abielus, tal on lapsed ning ta pakub tuge teistele suurte sünnimärkidega inimestele.

Chelsey elu algus oli raske: juba 18-kuusena tehti talle operatsioon eluohtlike krampide lõpetamiseks. Arstid ütlesid tema 54-aastasele emale Ionele, et lapse ellu jäämise võimalus on 50 protsenti ning ellu jäädes vaimsete puueteta elamine samuti 50 protsenti. Chelsey sai aga statistikast jagu.

Arvati, et teda pekstakse või ta on põletusohver

Väiksena hakkas ta aru saama, et ta on teistsugune, kui täiskasvanud hakkasid tema emalt küsima, kuidas ta põletada sai või arvasid, et ta on peksa saanud. «Mu ema ütles, et üks mees mähkis oma käed ta ümber ning ütles talle, et võib meid sellest vägivaldsest olukorrast päästa. Kuid ta oli alati väga diplomaatiline ning haris inimesi, mis on midagi, mis mullegi külge hakkas ning kuidas ma täna nende olukordadega hakkama saan.»

Tüdrukut kiusati ning tõrjuti

Chelsey sõnul muutusid julmad kiusajad koolis tema elu täielikuks põrguks. Teda nimetati kahenäoliseks (ingl two-face) Batmani tegelase järgi, kellel on keemilise rünnaku tagajärjel üks näopool armistunud. Tedas kutsuti koletiseks ja friigiks. Naise  enesehinnang langes ning ta arvas, et ta ei leia kunagi armastust, saa lapsi ega abiellu,  kuid elu tõestas vastupidist. Chelsey sõnul mõjus kiusamine koolis tema vaimsele tervisele raskelt ning ta oli vahel omadega väga tumedas paigas ning ei tahtnud kodust väljuda. 

Koletistest said Chelsey kangelased

«Hoidsin alati filme vaadates  selliste vaeste kaitsetute tegelaste poole nagu Jumalaema kiriku kellamees, koletis kaunitaris ja koletises ning ooperi fantoom.  Nemad aitasid mind suureks kasvades, sest koolis käia oli väga raske,» räägib Chelsey, «Mul polnud suureks kasvades eriti sõpru, vahest olin väga üksildane.»

«Jõuad vanusesse, kus tahad, et poisid sind märkasid, kuid nad ei tahtnud minuga mingisugust pistmist teha, kuna ma nägin teistsugune välja. Paar kuud enne keskkooli lõpuballi palvetasin, et keegi kutsuks mind endaga, kuid seda ei juhtunud. Tahtsin olla nagu iga teine tavaline teismeline tüdruk. Enese aktsepteerimine on olnud lahing.»

«Teismeeas panin peale kihtide viisi jumestuskreemi, et oma sünnimärki peita. Kuid siis mõistsin midagi. Miks peaksin mina end peitma ja maskeerima, et teised minuga end mugavalt tunneks?»

Armastus enda vastu ning abielu

Naine on tänaseks abielus ning tal on kaks last: 13-aastane Athena ning  kolmeaastane Zelda. Osalise tööajaga haiglas töötava Chelsey sõnul on haiguse näol tegu täieliku geneetilise mutatsiooniga, mida kellelgi teisel tema perest pole.

«Aktsepteerige meid ja armastage meid sellistena nagu olema, sünnimärkide ja muuga. Oleme imelised inimesed, kuid me ei saa kasutada oma täit potentsiaali kasutada, sest välismaailmal ei ole meil meie erinevuste pärast mugav. Tahan, et mind koheldaks 2020. aastal nagu iga teist naist,» ütles Chelsey