/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/10/05/13391546t1hdb4c.jpg)
Eesti Vähiliit koos Tervise Arengu Instituudi, onkoloogide ja kopsuarstidega viib läbi 5.–9. oktoobrini vähinädala, mis on suunatud kopsuvähiennetusele ning suitsetamise kui ühe suurima selle vähi riskiteguri vastu võitlemisele.
Kuidas saaks vältida enamikku kopsuvähijuhtumitest?
Igal aastal haigestub kopsuvähki umbes 600 meest ja 220 naist. Keskmine vanus haigestumisel on meestel 69 ja naistel 71 aastat. Igal aastal sureb Eestis kopsuvähki umbes 485 meest ja 175 naist. Meestel on kopsuvähk ülekaalukalt kõige sagedasem vähisurma põhjus, naistel sageduselt kolmas, soole- ja rinnavähi järel. Meestel on kopsuvähihaigestumus pidevalt vähenenud alates 1991. aastast, naistel aga haigestumus suureneb.
Suitsetamine põhjustab enamiku kõigist kopsuvähi juhtudest
Eesti Vähiliit teeb suitsetamisvastast teavitustööd juba aastaid eesmärgiga väärtustada suitsuvaba käitumist ja mõjutada noori suitsetamist mitte alustama. Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90 protsenti kõigist kopsuvähi juhtudest. Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida – kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud loobuksid suitsetamisest.
Vähk ei arene suitsetajatel üleöö, vaid aastatepikkuse suitsetamise tagajärjel. Kui suitsetajate hulk väheneb, võime kümne aasta pärast nentida kopsuvähki haigestumise langust. Tubakasuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed ehk vähki tekitavad. Ka uued tubaka ja nikotiinitooted ei ole tervisele ohutud ning kahjuks alustavad noored aina sagedamini suitsetamist just nendest.
Muude riskitegurite seas on keskkonnatingimused
Teised riskitegurid on passiivne suitsetamine, kanepisuitsetamine, radoon, töökohtadel esinevad kokkupuuted teatud ainetega ja õhusaaste. Kõigi nende riskitegurite mõju võimendub sageli koostoimes tubaka suitsetamisega. Tubaka suitsetamine on ülekaalukalt olulisim riskitegur. WHO hinnangul võimaldaks tubaka suitsetamise elimineerimine vältida 90 protsenti kopsuvähisurmadest.
Suurim probleem kopsuvähi juures on iseloomulike sümptomite puudumine algstaadiumis, mistõttu varajane diagnostika on keeruline. Kasvaja võib areneda suureks, enne kui põhjustab sümptomeid. Ligikaudu 80 protsenti kopsuvähi juhtudest avastatakse regionaalselt ja kauglevinud staadiumis. Eesti Vähiliidu eesmärk on informeerida võimalikult paljusid inimesi vähiriskidest.
Vaata lisaks