Teiste vähipaikmete puhul Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel erinevust ei ilmnenud. Kopsuvähi esinemissagedus tööstusaladel on siiski kahanenud.
Ida-Virumaa on alates 20. sajandi algusest olnud Eesti peamine tööstuspiirkond, kus kaevandatakse põlevkivi ning toodetakse elektrit ja põlevkiviõli. Tööstustegevuse käigus on õhku eraldunud suures koguses saasteaineid, millest paljud on mürgised ja tekitavad vähki.
«Tööstuspiirkonna õhust võib leida peenosakesi, benseeni, fenoole ja teisi saasteaineid, mis kõik mõjutavad tervist, sealhulgas suurendavad vähiriski,» rääkis Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.
Saastunud õhk, pinnas ja vesi on suur probleem enamikus tööstuspiirkondades üle kogu maailma. Teadusartiklites on kirjeldatud üha suuremat seost tööstuslikult saastatud alade lähedal elamise või tööstusliku õhusaastega kokkupuutumise ning vähi üldise esinemissageduse ja vähisuremuse vahel. Ka Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur kinnitab, et õhusaaste ning õhus leiduvad saasteained, näiteks peenosakesed ja benseen, suurendavad vähiriski.
Vähk on Euroopas ja kogu maailmas üks peamisi surmapõhjusi. Näiteks 2018. aastal oli kogu maailmas 18,1 miljonit uut vähijuhtu. Aastatel 1992–2015 oli registreeritud vähijuhtude koguarv Eestis 51 525, sh Ida-Virumaal 6752. Vähk on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal nii naistel kui ka meestel.
Et saada ülevaade sellest, milline on eri vähiliikide esinemissagedus põlevkivitööstusest mõjutatud piirkondades, ning võrrelda seda vähi üldise esinemissageduse ja suundumustega Eestis, analüüsisid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased koostöös terviseametiga Eesti vähiregistri andmeid vähiliikide kohta, millel on varem leitud seos tööstuslike protsessidega. Nii analüüsiti kopsu-, neeru-, kusepõie- ja rinnavähi ning leukeemia ja lümfisüsteemi kasvajate esinemist aastatel 1992–2015. Analüüsi tulemused avaldati teadusajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.