5 müüti vaimse tervise kohta, mida ei tasu uskuda

Foto: Shutterstock

Homme, 10. oktoobril on ülemaailmne vaimse tervise päev. Statistika näitab, et läänemaailmas on vaimne tervis kõige enam probleeme põhjustav tervisemure. Kahjuks ringleb selle kohta veel palju müüte, mis takistavad abi otsimist ja täisväärtuslikku elu.

AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno sõnul on vaimse tervise probleemidele viimastel aastatel järjest rohkem tähelepanu pööratud ja paljud tabud on kadumas. «Samas on ikka veel ringlemas müüte, mis on läbinisti valed ja millest tuleb rääkida ning need kummutada».

Müüt: vaimne tervis on kas hea või halb

Tõde: Vaimne tervis koosneb miljonist pisiasjast. Täiesti terve inimene võib olla tasakaalust väljas, kui tal on elus midagi traagilist juhtunud või on mitu ööd magamata. Sel hetkel võib ta ennast tunda halvemini kui hästi puhanud skisofreenia diagnoosiga inimene.

Füüsilise enesetunde puhul oleme harjunud, et tervis on muutuv - inimesel võib olla nohu, luumurd või südamestimulaator. Need kõik nõuavad eri tähelepanu, kuid ei tähenda, et elu seisma jääks.

Müüt: vaimse tervise muredega inimesed soovivad olla kogukonnast eemal

Tõde: olenemata vaimsest või füüsilisest probleemist on inimeste põhiolemus sama – me tahame kuuluda kogukonda. Soovime, et meisse suhtutakse hästi, et saaksime tegeleda endale meeldivate hobidega või käia tööl. Ilmselt on see müüt pärit nõukogude ajast, kui erivajadusega inimesed olid kogukondadest eemal, peidetud suurtesse asutustesse.

Müüt: tervenemine ei ole võimalik.

Tõde: suures osas elavad vaimse tervise muredega inimesed tavalist elu ja tänapäeva spetsialistid oskavad toetada enamikku vaimse tervise probleemidest. Sarnaselt füüsilistele haigustele saab paljude vaimse tervise murede puhul täielikult terveneda, aga ka püsivate probleemidega on võimalik elust rõõmu tunda. Vaimse tervise taastamine on võimalik ka raskemate haiguste puhul.

Müüt: vaimse tervise probleemidega inimene on töövõimetu.

Tõde: inimese tervisemured ei võta ära tema huvi ja võimet õppida või töötada. Samamoodi, nagu töötada saab ratastoolis, diabeedi või südamehaigusega, tuleb ka vaimse tervise murede puhul haigust arvesse võtta, kuid see ei välista töötamist ega õppimist.

Õnneks on selles osas areng nähtav – kui 2010. aastal käis meie 2000 vaimse tervise probleemiga kliendist tööl 58 inimest, siis 2019. aastal töötas juba 615 inimest.

Müüt: psüühilise erivajadusega inimesed ei tohi lastega kokku puutuda

Tõde: vaimse tervise raskustega inimesed ei ole teiste suhtes agressiivsemalt meelestatud kui tervemad inimesed. Täiskasvanud saavad lastele selgitades kasutada võrdlust füüsilise tervisega ning jälgida ennast, et ei kasutataks silte nagu hull või loll. Need ei kirjelda ühegi inimese olemust, küll aga süvendavad eelarvamusi.