Neuroloog räägib, mis on peamiseks tasakaaluhäirete põhjuseks

Tasakaaluhäired võivad olla seotud ka autonoomse närvisüsteemi häiretega, mis põhjustab asendist sõltuvat (püsti-pikali) pearinglust ja kukkumist. Näiteks ortostaatiline hüpotensioon võib tekkida kohe, 2–3 minuti jooksul pärast püsti tõusmist, kuid see võib süveneda ka kuni kümne minuti jooksul. Foto: Shutterstock

Kaebused, mis seotud pearingluse ja tasakaalu kadumisega, on laialt levinud ja patsiendi jaoks ülimalt häirivad, tõdes Lääne-Tallinna keskhaigla ja Astra kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju ajakirjas Perearst.

Tasakaalu säilitamiseks peavad normaalselt toimima väikeaju oma paljude ühendusteedega, samuti seljaaju, sisekõrva tasakaaluelund ja perifeersed närvid; oluline on ka nägemine ning liigeste ja lihaste koordineeritud koostöö, selgitas Gross-Paju.

Suur osa vanemas eas esinevatest tasakaaluhäiretest on seotud sisekõrva vananemisega.

Tüüpilised sümptomid on neuroloogi sõnul tasakaalutuse esinemine vähemalt kolme kuu jooksul, kõnnakuhäired, tunne, et «peas on halb tunne», korduvad kukkumised, lisaks tõendid mõlema sisekõrva kahjustusest. Vastavalt uutele diagnoosikriteeriumitele saab presbüvestibulopaatiat diagnoosida alates 60. eluaastast.