Neuroloog räägib, mis on peamiseks tasakaaluhäirete põhjuseks

Tasakaaluhäired võivad olla seotud ka autonoomse närvisüsteemi häiretega, mis põhjustab asendist sõltuvat (püsti-pikali) pearinglust ja kukkumist. Näiteks ortostaatiline hüpotensioon võib tekkida kohe, 2–3 minuti jooksul pärast püsti tõusmist, kuid see võib süveneda ka kuni kümne minuti jooksul. Foto: Shutterstock

Kaebused, mis seotud pearingluse ja tasakaalu kadumisega, on laialt levinud ja patsiendi jaoks ülimalt häirivad, tõdes Lääne-Tallinna keskhaigla ja Astra kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju ajakirjas Perearst.

Tasakaalu säilitamiseks peavad normaalselt toimima väikeaju oma paljude ühendusteedega, samuti seljaaju, sisekõrva tasakaaluelund ja perifeersed närvid; oluline on ka nägemine ning liigeste ja lihaste koordineeritud koostöö, selgitas Gross-Paju.

Ligi 85 protsenti probleemidest on seotud sisekõrva tasakaalukeskuse probleemidega.

Sageli põhjustavad tasakaaluhäiretega seotud kaebusi ka autonoomse närvisüsteemi häired: ortostaatiline hüpotensioon (eeskätt vanemas eas) ja posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroom (POTS, eeskätt nooremas eas).

«Üsna levinud müüt on see, et tasakaaluhäired viitavad peaaju vereringe häiretele. Insult loomulikult võib põhjustada tasakaaluhäireid, kuid sel juhul on tegemist äkki tekkinud püsiva probleemiga, millega kaasnevad muud neuroloogilised sümptomid (düsartria, diploopia, halvatused jms),» nentis neuroloog.

Teine müüt seostab tasakaaluhäireid vanemas eas nii tavalise peaaju atroofiaga (patsientide sõnul «peaaju kärbub»).

«Mõlemad müüdid külvavad patsientides lootusetust ja hirmu, kuid sageli ei julge patsient ka ise otse küsida, kas tasakaaluhäirete põhjus võib olla mõni nendest «müütilistest» põhjustest,» tõdes Gross-Paju. 

Suur osa vanemas eas esinevatest tasakaaluhäiretest on seotud sisekõrva vananemisega.

Tüüpilised sümptomid on neuroloogi sõnul tasakaalutuse esinemine vähemalt kolme kuu jooksul, kõnnakuhäired, tunne, et «peas on halb tunne», korduvad kukkumised, lisaks tõendid mõlema sisekõrva kahjustusest. Vastavalt uutele diagnoosikriteeriumitele saab presbüvestibulopaatiat diagnoosida alates 60. eluaastast.

Vanematel inimestel on teada, et tundlikkuse mitmed eri liigid ei toimi hästi: esineb nägemise halvenemine, sisekõrva vananemine; kaasuvana lihaste, luude, liigeste, närvide kerge kahjustus vanemas eas. Ehk teatud mõttes on kogu tasakaalusüsteem kõikjalt veidi kahjustatud ja lisaks on kahjustatud koordineeriv süsteem.

Uue aspektina arutletakse mäluhäirete mõju tasakaalule vanemas eas.

Tasakaaluhäired võivad olla seotud ka autonoomse närvisüsteemi häiretega. Autonoomse närvisüsteemi häire põhjustab asendist sõltuvat (püsti-pikali) pearinglust ja kukkumist, selgitab neuroloog. Praktikas on esineb eeskätt vanemas eas ja parkinsonistliku sündroomiga tasakaaluhäire, mida põhjustab ortostaatiline hüpotensioon. Ortostaatiline hüpotensioon võib tekkida kohe, 2–3 minuti jooksul pärast püstitõusmist, kuid see võib süveneda ka kuni kümne minuti jooksul.

Autonoomse närvisüsteemi funktsiooni häirele viitab patsientide konkreetne pearinglusega seotud kaebus (minestamise-eelne tunne), mis tekib äkki püsti tõustes. Sageli aga patsientidel konkreetsed kaebused püsti tõusmisel puuduvad, probleem on lihtsalt ebaselgetel põhjustel tekkiv teadvuskaotus (minestamine), mis tekib näiteks öösel tualetti minnes.

Tasakaaluhäired võivad tekkida ja süveneda ka erinevate ravimite foonil (näiteks epilepsiaravimid, karbamasepiin).