Mitte ainult koroona: millised viirused veel sügisel varitsevad ja kuidas neist hoiduda?

Paljudele pole nohu või kehv enesetunne haigus, kuid need sümptomid on siiski kõrvalekalle, meeldetuletus, et tuleb võtta aeg maha ja puhata. Lisaks sellele on need sümptomid alati viiruste poolt põhjustatud ja nakkusohtlikud. Foto: Shutterstock

Sügisene sombune ja jahe ilm toob endaga kaasa hulgaliselt viirushaigusi. Kuidas ennast nende eest kaitsta, missugused müüdid levivad viirushaiguste kohta ja kuidas immuunsüsteemi tugevdada, räägib Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Krista Piirisild.

Mis on sügisel enim levivad viirushaigused?

Sügise saabudes saavad uuesti hoo sisse eelkõige suve alguses vaibunud hingamisteede viirushaigused. Kõige sagedasemad on rinoviirused, mis põhjustavad nohu ja kergemaid respiratoorseid sümptomeid. Teised levinud viirused on adenoviirus, RS-viirus ja gripiviirused.

Lisaks hingamisteede viirustele levib mitmeid sooleinfektsioone, nagu noroviirus ja rotaviirus, mis põhjustavad iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ning vahel ka palavikuga haigestumist.

Sel aastal on olulisel kohal ka koroonaviirus, mille puhangute kulgemine on kindlasti selle sügise kõige põletavam teema.

Mis on viirushaiguste kohta levinumad müüdid?

Igal sügisel on kuulda, et inimesed keelduvad gripivaktsiinist, sest üks kord tehti ja jäädi seejärel haigeks. Kui küsida, et kas gripp sai laboratoorselt kinnitatud, siis tavaliselt vastatakse, et ei, aga mis see muu olla sai. Viirusi on palju ja võis olla, et inimene nakatus mõne muu viirusega. Gripivaktsiin aitab ennetada hooajaliselt A- ja B-gripi viirusi, kuid teistele viirustele see ei toimi, st nohu ja köha ära ei hoia.

Samuti levib müüt, et gripivaktsiin teeb inimese vastuvõtlikumaks teistele haigustele. Ka see pole tõestatud. Vaktsineerimine on tõhus võimalus nakkushaigusi vältida ja haiguste levikut takistada.

Missuguseid uskumusi või valearusaamu olete kohanud viirushaiguste levimise kohta?

Inimesed tahavad ikka oma haigestumisele kindlat süüdlast leida ja nii suudetaksegi välja mõelda igasugu huvitavaid põhjendusi. Näiteks õhumasside vaheldumine, toatemperatuuri poolekraadine muutus vms. Jalanõudega või toidupoe pakenditega haiguste levitamisest kuuleme samuti sageli.

Kuidas saab koduste vahenditega oma immuunsüsteemi tugevdada?

Imevahendit immuunsuse suurendamiseks pole olemas. Hea tervise alus on õiged toitumisharjumused, liikumine ja uni. Süüa palju värsket ja kodumaist, vältida valmistoite ja valmistada oma toit ise. Liikuda võiks vähemalt 30 minutit päevas ja võimaluse korral teha seda värskes õhus. Puhata piisavalt, sealjuures tagada piisavalt pikk uneaeg, ja tegeleda oma meelistegevustega. Hoida meel rõõmus ja olla positiivne. Loobuda suitsetamisest, vältida alkoholi liigtarbimist ning püsida tervislikus kaalus. Tervisesport värskes õhus mõjub hästi nii immuunsusele, kehakaalule kui ka meeleolule. Töökoormuse ja pere kõrvalt pole alati lihtne neid soovitusi järgida, kuid aeg-ajalt on meile kõigile vaja meelde tuletada, et enda jaoks on vaja võtta aega ja ennast ei tohiks ära unustada. Keegi ei anna meile aega, aega tuleb võtta – enda jaoks.