Eestis ringlevad rinoviirused – gripiviirust ei ole veel leitud

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Foto: Shutterstock

Vahemikus 5.– 11. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2900 inimest. Terviseameti andmetel ei ole gripiviiruse ringlemine laboratoorset kinnitust veel leidnud – jätkuvalt domineerib rinoviirus.

Eestis on haigestumuse intensiivsus madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Nakatunute arvus maakondades suuri erinevusi ei ole.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis.

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida. Haigena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab organismi ning lisaks võib haigestunu teisi nakatada kuni seitse päeva. Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu salvrätiga katta ning vältida silmade puudutamist. Käsi tuleb pesta regulaarselt ning elada tervislikult – magada piisavalt, olla füüsiliselt aktiivne, vältida stressi, juua piisavalt vedelikke ja süüa täisväärtuslikku toitu.

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Umbes 30–40 protsendil täiskasvanutest on niinimetatud külmetushaiguste põhjuseks just rinoviirused.

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid haiglaravi vajavad ja kõrgema surmaohuga on peamiselt eakad ning krooniliste haigustega inimesed.