Proviisor selgitab: kui palju on vaja päevase D-vitamiini annuse saamiseks süüa juustu või muna?

Kust saada D-vitamiini, mida on põhja pool elavatel inimestel tihti vajaka? Foto: Shutterstock

«Tasub teada, et pärast sooja suve või ka päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult kolm-neli nädalat,» ütles Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum ajakirjas Tervise Meeter.

D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikel inimestel vaja aastaringselt lisaks tarbida, tõdes proviisor. «D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli, millel on parem bioloogiline omastatavus. Headeks allikateks on näiteks rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli,» rääkis Rogenbaum. Taimse päritoluga on vitamiin D2 ehk ergokaltsiferool, kuid selle omastatavus on halvem. «Selleks, et toiduga saada 400IU D-vitamiini, on vaja ära süüa näiteks 10 keskmist muna, 4 kilo juustu, 4 kilo maksa või 20 liitrit 2,5% piima ja seda iga päev,» avaldas proviisor.

Tartu ülikooli kliinikumi andmetel on D-vitamiini maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10000 IU/p. Toidulisandite liigannustamisel on võimalik ka saada üledoosi. Lapsed on üleannustamises suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurte toidulisandi annuste tarbimisel. Üleannustamisel võivad tekkida kõrvalnähud nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus või väga tugev janu.

Sarnased sümptomid esinevad ka teiste toidulisandite üleannustamisel.