Eestis levivad rinoviirused, grippi ei ole veel leitud

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Foto: Elmo Riig

Terviseameti andmeil pöördus eelmisel nädalal (12.-18. oktoober) ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 2697 inimest, kellest alla poole moodustavad lapsed. 

Eestis ei ole sel hooajal ühtegi gripiviirust laboratoorset kinnitatud, edastab terviseamet. Jätkuvalt on domineerivaks viiruseks rinoviirus.

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40 protsendi täiskasvanute niinimetatud külmetushaiguste põhjuseks.

Maakondade lõikes väga suuri erisusi ei ole, kuid kõige enam on ülemiste hingamisteede viirusnakkuseid registreeritud Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Hiiumaal ei ole terviseameti andmetel registreeritud möödunud nädalal veel ühtegi respiratoorsete viirusnakkuste juhtu.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis.

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi. Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta ning vältida silmade puudutamist. Tihti tuleks pesta käsi. Terviseamet soovitab tervislikku eluviisi — piisavat und, füüsilist aktiivsust, vältida stressi, juua piisavalt vedelikke ja süüa täisväärtuslikku toitu.

Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tabavad peamiselt eakaid, krooniliste haigustega inimesi.