Psühhiaatri vastuvõtule oma kodudiivanilt

Spetsialistiga saab suhelda oma kodus. Foto: Shutterstock

Vaimse tervise murega patsientide jaoks on väga oluline, et arst oleks nõu ja jõuga võimalikult kiiresti kättesaadav. Kevadisest eriolukorrast alates toimib korduvate visiitide puhul Eestis kaugvastuvõtt, mis võimaldab arstiga mugavalt nõu pidada oma kodust lahkumata. Kogemust jagasid Merit ja Kairi, kelle jaoks on kaugvastuvõtu vormist saanud tänaseks juba harjumuspärane «arstilkäik».

Meritit (50) vaevavad juba pikemat aega paanika- ja ärevushäired. Abi saamiseks pöördus ta arsti juurde eelmise aasta kevadel. Nüüd käib Merit regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul Viljandi haiglas, vahendab haigekassa.

Varakevadise koroonaviiruse puhangu ajal tutvustas arst Meritile kaugvastuvõtu võimalust, et pakkuda talle paindlikumat viisi regulaarseks nõustamiseks ning vältida olukorda, kus naisel jääks ravitsüklisse paus. Merit otsustas proovida ning alates eriolukorrast on paljud vastuvõtud tema jaoks toimunud just telefoni või videokõne teel. «Skype’i teel oli vastuvõtt isegi mugavam, sest näed inimest näost näkku,» sõnab Merit.

Merit on kaugvastuvõtu ajal olnud oma kodus, kus ta saab vajadusel mugavalt vastuvõtu ajal ka enda jaoks märkmeid teha. Tema sõnul on vastuvõtt sellisel viisil tema kui patsiendi jaoks lihtne ja aega säästev. Arst aga on tema ravisse samavõrra pühendunud ning tal on pealtnäha isegi rohkem aega Meritiga vestelda. Tavavastuvõtule registreerudes ei pruugi Meriti sõnul ka alati õigel hetkel nii-öelda löögile pääseda.

Kairit (45) vaevab juba mõnda aega depressioon. Haiguse süvenedes pöördus ta Pärnu haigla psühhiaatri vastuvõtule. Nüüd käib Kairi regulaarselt vastuvõtul ja tal on arstiga tekkinud hea side. Tänu regulaarsele nõustamisele on Kairi vaimne tervis parem. Tema sõnul peab oma haigusega sõbraks saama, et seda oleks võimalik paremini kontrollida.

Kaugvastuvõtu võimalust pakkus korduvvisiidina naisele tema raviarst. Kairi nõusolekul lepitigi kokku, et järgmine vastuvõtt toimub arstiga telefoni teel. Kaugvastuvõtul kuulas arst Kairi kaebusi, andis talle nõu, korrigeeris raviskeemi ja kirjutas välja retseptiravimi. Telefoni teel said kõik asjad aetud ja kohaleminekuks vajadust ei olnud. Kogu kõne vältel hindas Kairi väga arsti suhtumist tema terviseprobleemi, mis polnud kaugvisiidi tõttu kuidagi vähem personaalsem. «Nüüd olen saanud kohal käia, kuna arstidel oli vaja proove teha, mind näha ja pisut tuli ka raviplaani korrigeerida. Kui aga arst peaks pakkuma veel kaugvastuvõtu võimalust, võtan selle meeleldi vastu – kõik oleneb olukorrast,» selgitab Kairi.

Kui oled käinud 1. septembrist eriarsti, õe või ämmaemanda kaugvastuvõtul, palub haigekassa anda tagasidet oma kogemuse kohta, et saaks jätkata teenuse parendamist.

Küsimustikule saab vastata siin.

Nii Kairi kui ka Merit on vaimse tervise paranemise teekonnal leidnud, et kaugvastuvõtt aitab nende tervisemure sama hästi lahendada kui kabinetis vastuvõtul käimine. Nad on jätkanud teenuse kasutamist ka tavaolukorras, sest nii hoiavad nad kokku aega, vähendavad visiidil käimiseks tekkivaid kulutusi ning saavad vajaliku abi kiiresti ja mugavalt.  

Nooremate patsientide eelistus on palju digitaalselt suhelda

Raine Pilli, Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juhataja:

«Ilmselt on psühhiaatria just üks neist erialadest, kus on hea kaugvastuvõtu juurutamist alustada – seda nii arsti, õe ja psühholoogi kui ka patsiendi vaatest. Miinuspoolest rääkides on vastuvõtu läbiviija jaoks kaugvastuvõtt ehk isegi koormavam – kõiki meeleorganeid ei saa rakendada ning patsiendi kuulamisega paralleelselt on keeruline vajadusel tema terviseinfot üle vaadata, eriti, kui tegu on videokõnega. Küsitlemine võib olla aeganõudvam kui kontaktvisiit.

Samas on kaugvastuvõttudel ilmselged plussid – patsiendiga saab kontakti säilitada paindlikumalt. Vastuvõtule tulek ei sõltu nii palju teistest muutujatest, nagu vaba aeg, transpordigraafik või sõidule kuluv rahasumma.

Psühhiaatriavaldkonna spetsialistid tegelesid televastuvõttude võimaluse loomisega juba enne kevadist eriolukorda, peamiselt Eesti tõmbekeskustest väljapoole jäävate piirkondade teenindamise eesmärgil. Koroonaviiruse tulek sundis aga kiiresti tegudele ja nagu kogemus on näidanud, saime kinnitust, et kaugvastuvõtt töötab ning peab kindlasti jääma võimalusena alles ka edaspidi.

Seda, kui suures ulatuses tavaolukorra taastumisel kaugvastuvõtte tegema jäädakse, on praegu raske ennustada. Arvestades aga nooremate patsientide eelistust palju digitaalselt suhelda, võiks kaugvastuvõttude hulk ajas ainult suureneda. Näeme, et paljud noored ei soovi juba praegu füüsiliselt kohale tulla, koridoris istuda ja oma aega oodata. Televastuvõtt aitab meil neid «radaril hoida» ja pakkuda personaalset lähenemist nende endi soovide arvestamisel.»