/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13436377t1h9fb1.jpg)
Südamearstide sõnul liigub iga päev piisavalt vaid 16 protsenti Eesti noortest, mistõttu saavad paljud terviseprobleemid alguse juba lapsepõlvest.
Südamearstid muretsevad Eesti noorte tervise pärast
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise aruande kohaselt liigub vaid 16 protsenti 11−15-aastastest kooliõpilastest soovitustele vastaval määral, tehes vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas. «Tervis on üks meie väärtuslikumatest ressurssidest ning selle säilitamise nimel tuleb teha järjepidevalt ja eesmärgipäraselt tööd alates noorest east,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) südamearst Eno-Martin Lotman.
Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas tegevusi, millega hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine – näiteks kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit või ujumine. Tugeva kehalise aktiivsuse all mõeldakse tegevusi, mille tagajärjel tekib tugev hingeldus ja higistamine, nagu jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine või raskuste tõstmine.
Arsti sõnul kulub hinnanguliselt 80 protsenti haigekassa ravirahast umbes 20 protsendile abivajajatele ja seda just suuresti elustiilihaiguste tõttu. «Umbes pooled iga-aastastest surmajuhtumitest Eestis on seotud kardiovaskulaarsete surmadega ja sellega oleme kahjuks esirinnas nii Euroopas kui ka kogu maailmas,» märkis Lotman ja tõdes, et paljud probleemid saavad alguse juba lapsepõlvest.
Viletsad harjumused noorena toovad elustiilihaigused vananedes
PERHi südamearst Henri Kaljumäe rääkis, et vähene füüsiline aktiivsus noorena peegeldab sarnast käitumismustrit ka täiskasvanuna. Tema sõnul näitavad Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed, et üldse ei tee tervisesporti umbes üks kolmandik naistest ega 40 protsenti meestest, kes seda tervise tõttu teha saaksid.
«Väheliikuv elustiil on tänapäeval üks olulisemaid südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoreid, mille tulemuseks on kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hinnanguliselt 30 protsenti kõrgem üldsuremus,» ütles Kaljumäe.
Spetsialistide sõnul mõjutab regulaarne treening ennekõike skeleti- ja lihassüsteemi, südame- ja veresoonkonda, parandab tasakaalu, koordinatsiooni ja kognitiivseid funktsioone ning aitab säilitada normaalset kehakaalu. Samuti langetab regulaarne kehaline aktiivsus mitme haiguse tekkeriski, sealhulgas kõrgvererõhktõbi, ajuinfarkt, suhkruhaigus ja südame isheemiatõbi.
Liikumisega ei ole kunagi hilja alustada
Kui inimene on ebatervislike harjumustega oma organismi noorena väga tugevalt kahjustanud, siis seda enam täielikult taastada ei ole võimalik. Mida varem aga liikumisega alustada ning mida järjepidevamalt seda teha, seda parem. «Parim aeg puud istutada oli 20 aastat tagasi ja teiseks parim aeg on täna,» meenutas Kaljumäe Hiina vanasõna, innustades nii noori kui vanemaid tervisespordiga alustama.
Uuringute järgi piisab igapäevaselt ka tagasihoidlikust füüsilisest aktiivsusest, ka jalutamisest, kuid veelgi paremad tulemused tulevad mõõduka füüsilise koormusega. Alustada võib kasvõi 10-minutilisest võimlemisest iga päev ja sealt edasi saab treeningu pikkust ja koormusi tasapisi tõsta.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13436382t1hb89c.jpg)