/nginx/o/2020/04/22/13065424t1hbbcd.jpg)
«Oluline probleem on surmajärgsest elundite loovutamisest keeldujate suur osakaal – Eestis jäävad seetõttu kasutamata iga viienda võimaliku doonori elundid,» kirjutas Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall ajakirjas Lege Artis.
Et elundidoonorluse ja -siirdamise süsteem saaks riigis edukalt toimida, on põhiküsimus elanikkonna teadlikkus, nentis Pall.
Eelmisel aastal tegi Eesti rakendusuuringute keskus Centar vastava küsitluse, kus osales 1030 inimest ning uuringu tulemused näitasid, et elanikkonna teadlikkus elundite surmajärgse loovutamisega seonduvast on kasin. Enamik eestimaalasi ei tea Palli sõnul, kuidas lahkunu elupuhuse tahte väljaselgitamine toimub ja milline on selle juures lähedaste roll. «Rahva seas levib palju valeinformatsiooni ja müüte,» tõdes Pall.
Juulikuu lõpu seisuga on digiloos 17 900 e-tahteavaldust (1,3 protsenti elanikkonnast), vahendab Med24. «Samas ei saa selle arvu alusel teha suuremaid üldistusi, sest paljud inimesed ei oska või ei soovi e-teenuseid kasutada ning eelistavad oma tahet avaldada muul viisil, täites paberil doonorikaardi või lihtsalt teavitades oma soovist pereliikmeid,» märkis Pall.
Elundidoonorlusest annab põhjaliku ülevaate veebileht www.elundidoonorlus.ee.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)