N, 1.12.2022

Psoriaasihaiged: meie haigust mõjutab suures osas meediast tulenev stress

PM Tervis
Psoriaasihaiged: meie haigust mõjutab suures osas meediast tulenev stress
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Georg Jurkanov.
Georg Jurkanov. Foto: Eesti Psoriaasiliit

Homme tähistab kogu maailm ülemaailmset psoriaasipäeva. Eestis kannatab iga päev psoriaasist tingitud vaevuste all ligi 43 000 inimest, kelle igapäevaelu dikteerib see haigus suuremal või vähemal määral. Koroonaperioodil aktiveerus haigus paljudel just stressi tõttu, sest psoriaas on kompleksne organismi immuunsüsteemi häire.

Eesti Psoriaasiliit jälgis esimese koroonalaine ajal psoriaasihaigete toimetulekut ning kaardistas üleskerkinud põhiprobleemid. Suuremal osal haigetel aktiveerus psoriaas just ühiskondlikust stressist tingituna, sest ettearvamatust ja teadmatust oli palju.

Eesti Psoriaasiliidu juhi Georg Jurkanovi sõnul võis eeldada, et peamine murekoht oli plaanilise ravi peatamine, kuid küsitlusest selgus, et võrdsel määral mõjutas haiguse aktiveerumist meediast saadud stress. «Psoriaasihaiged on väga teadlikud, kuidas oma käitumisega haigust kontrolli all hoida, kuid koroonaperioodi stress oli nii ootamatu ja ulatuslik, et tuli kui välk selgest taevast,» kirjeldas ta kevadist olukorda.

Stress kui haigust provotseeriv oluline faktor süvendas väga paljudel psoriaasi. Eneseisolatsioon ja hirm tuleviku ees tekitasid psoriaasi tagasitulekut isegi siis, kui haigus oli juba remissioonifaasis. Samuti teiste krooniliste haiguste ägenemine mõjus psoriaasile negatiivselt, patsientidel oli raskusi konkreetset abi otsida. 

Psoriaasihaige.
Psoriaasihaige. Foto: Shutterstock

Suur mõjufaktor on kaasinimeste suhtumine, sest kuigi haigus on Eestis üsna levinud, on siiski paljudel inimestel haigete suhtes suured eelarvamused. Tihti ei teata, et psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus ning ei ole kuidagiviisi nakkav. «Ei tasu karta, et psoriaasihaigega kokkupuutumisel saad ise sama haiguse,» kinnitas Georg Jurkanov. «Selline tõrjuv suhtumine mõjutab haigete elu väga, sest tolerants on väga madal ja negatiivset suhtumist kohtab igal sammul,» lisas ta.

Georg Jurkanovi sõnul andis kriis olulise õppetunni: «Patsient, eriti nii keerulise haigusega nagu psoriaas, peab omama valmisolekut oma haigusega igas situatsioonis emotsionaalselt toime tulla. Raskeid hetki meie elus võib tulla veel ning tuleb julgesti proovile panna oma varasemaid kogemusi, suhtlema aktiivselt saatusekaaslaste ja teiste toetust pakkuvate inimestega.»

Järgmisel korral oleks mõistlik, kui riigi tasandil otsuseid vastu võtavad ametnikud mõtleksid patsientide igapäevastele vajadustele. Ravi ja konsultatsioonide võimalusi ei tohi nii kapitaalselt ära jätta. Sellega tekitame tulevikus sotsiaalsüsteemile lisakulutusi  ning inimestele lisakoormust eriolukorra möödumisel. 

Psoriaas ehk soomussammaspool on krooniline mittenakkav põletikuline nahahaigus, mille puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed. Need võivad sügeleda ja olla valulikud. Psoriaas on küllaltki tihti ettetulev nahahaigus, esinedes 2–3 protsendil elanikkonnast, olles meestel ja naistel võrdse sagedusega. Eestis põeb seda haigust ca 43 000 inimest. Umbes 10–30 protsendil psoriaasi põdevatel haigetel esinevad kaasuvana ka küünte muutused ja liigeste kahjustus.

Märksõnad
Tagasi üles