JÄRELVAADATAV ⟩ Professor räägib, miks veresooned ummistuvad

Professor Jaak Kals Foto: Erakogu

Tartu Ülikooli vasoloogia professor Jaak Kals räägib inauguratsiooniloengul «Vallatud kurvid ehk miks veresooned ummistuvad?» enamlevinud veresoontehaigustest.  

Professor Jaak Kals annab ülevaate enamlevinud veresoontehaigustest, uudsetest aspektidest ja lahendamist vajavatest probleemidest nii kirurgi kui ka teadlase vaatenurgast. Samuti räägib ta Tartu Ülikoolis tehtavast veresoontealasest teadustööst. 

Jaak Kalsi sõnul esineb veresoontekirurgia patsientidel väga tihti tõsiseid südame- ja veresoonkonna ning jäsemete tüsistusi. «Nende vältimiseks on kirurgia kõrval hädavajalikud jätkusuutlik ja motiveeritud teadlaskond ning kvaliteetsed teadusuuringud leidmaks uusi haigusmarkereid ja ravi sihtmärke,» selgitas ta.  

Veresoontehaigused on maailmas surmapõhjuste seas esikohal. Veresoontehaiguste käsitluse tulemuslikkusest sõltub nii patsientide ellujäämine kui ka nende elukvaliteet ning seepärast on uute teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega.

Eestis on suremus veresoontehaigustesse kahanemas, kuid olukorda on vaja veelgi parandada, et jõuda maailma edukaimate riikidega samale tasemele. 

Veresoontehaiguste tekkepõhjuste uurija

Jaak Kals on lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kaitsnud 2007. aastal samas doktoritöö. Alates 2004. aastast on Kals pidanud Tartu Ülikoolis teaduri, lektori, vanemteaduri ja dotsendi ametit. Pärast residentuuri lõpetamist 2011. aastal on ta töötanud Tartu Ülikooli kliinikumis veresoontekirurgia arst-õppejõuna ja 2019. aastal valiti ta vasoloogia professoriks.  

Professor Kals juhib veresoontehaigustele keskendunud uurimisrühma, mille eesmärk on tuvastada haiguseelseid muutusi, kirjeldada haiguse uusi tekkemehhanisme ning katsetada veresoonte kaitsmise võimalusi ja veresoonte rolli haigusriski hindamisel. Ta on täiendanud end teadustöös ja kliinilises praktikas mitme Euroopa ülikooli ning haigla juures, näiteks Cardiffis, Cambridge’is ja Uppsalas. 2012. aastal anti talle vabariigi presidendi noore teadlase preemia.