Tehnikaülikoolis loodud meetod muudab ravimitootmise keskkonnasõbralikumaks

Kui seni on amiidsidet sisaldavaid ravimeid toodetud lahusteid kasutades, siis mehhanokeemilise protsessiga saab keemilisi aineid jahvatada lahusteid vajamata. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased avastasid, kuidas teha lahustipõhiseid ravimeid nii, et ei teki nende tootmisele iseloomulikke toksilisi jääkaineid.

Ülikooli supramolekulaarse keemia labori uurimisrühmal eesotsas professor Riina Aavaga ilmus väljaandes ACS Sustainable Chemistry and Engineering teadusartikkel mehhanokeemia kasutamisest.

Keemiaprofessor Riina Aav rääkis Meditsiiniuudistele: «Meie uurimisrühm on praegu Eestis selles vallas üks tegusaim, kus uuritakse süvitsi mehhanokeemilise meetodi kasutusvõimaluste laiendamist keemiatööstuses – sisuliselt tähendab see seda, et kemikaale on võimalik toota nüüdsest hoopis kiiremini ja sootuks jääkainete vabalt.»

Keskkonnasäästikumalt on võimalik toota näiteks selliseid tuntud ravimeid nagu südameveresoonkonna haiguste vastane ravim (atorvastatin ehk Lipitor®), valuvaigistid (näiteks Ibuprofeen), antibiootikumid (penitsilliin ja klooramfenikool) ning ka vähiravimid (näiteks metotreksaat).

Kui seni on keemiatööstuses toodetud selliseid ravimeid lahusteid kasutades, siis mehhanokeemilise protsessiga saab keemilisi aineid jahvatada lahusteid vajamata. Nii ei teki nn lahustipõhisele tootmisele iseloomulikke toksilisi jääkained ning lisaks saab kogu protsess toimuda kümneid kordi kiiremini – näiteks luuakse vajalik toimeaine ööpäeva asemel ühe tunniga.

Keskkonnasäästlik keemia on omandamas üha kaalukamat rolli jätkusuutlikus keemiatööstuses. Riina Aav lisab: «Väljatöötatud meetod peaks olema suurepärane uudis keemia- ja farmaatsiatööstusele, kes on huvitatud jätkusuutlikest ja jääkainetevabadest keemiatehnoloogilistest lahendustest mitte ainult ravimite, vaid ka toidulisandite, puhastusvahendite ja muude produktide tootmiseks.»