Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Arst selgitab: mida vältida, kui tõustes käib pea ringi?

Copy
Enim on ohustatud suhkruhaiged, hüpertoonikud, Parkinsoni haigusega patsiendid, kõhnemad inimesed ning läbipõetud aju- ja südameinfarktiga patsiendid.
Enim on ohustatud suhkruhaiged, hüpertoonikud, Parkinsoni haigusega patsiendid, kõhnemad inimesed ning läbipõetud aju- ja südameinfarktiga patsiendid. Foto: Shutterstock

Ida-Tallinna keskhaigla kardioloogi dr Anu Hedmani sõnul põhjustab ajutist pearinglust vererõhu kiire langus, kui inimene on just püsti tõusnud. «See ei ole tõsine haigus, kuid kui ta jääb tähelepanuta, siis selle kordumine võib viia aju verevarustuse häireteni ning traumaatiliste kukkumisteni,» räägib südamearst.

Dr Hedmani sõnul on vererõhu kiiret langust on võimalik lihtsate võtetega ära hoida, kui on teada, mis olukorras need tekivad. Enim ohustatud on 65+ vanuses inimesed, kuid probleem võib tabada ka nooremaid.

Nähtust, kus pea käib ajutiselt ringi, nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks. Enim on ohustatud sellest suhkruhaiged, hüpertoonikud, Parkinsoni haigusega patsiendid, kõhnemad inimesed ning läbipõetud aju- ja südameinfarktiga patsiendid. Põhjus võib olla ka ravimitest tingitud, seda on sagedamini täheldatud vererõhuravi, aga ka muid ravimeid saavatel inimestel.

Ortostaatilist hüpotensiooni on võimalik ära hoida, kasutades lihtsaid võtteid:

  • Suurenda igapäevast vedeliku- ja soolatarbimist.
  • Hommikuti enne voodist tõusmist joo klaas vett.
  • Vererõhu tõstmiseks joo söögi kõrvale 1–2 tassi kohvi.
  • Ole füüsiliselt aktiivne pigem pärastlõunasel ja õhtusel ajal.
  • Tee jalalaba harjutusi või istudes «marssimist» enne püstitõusmist, istmikulihaste pingutusharjutusi.
  • Kasuta tugisukki või -põlvikuid (eriti veenilaiendite puhul).
Tagasi üles