Pakuti välja uus teaduslik teooria, kuidas tekib teadvus

McFadden pakub välja, et aju inforikas elektromagnetväli on tegelikult teadvuse asukoht, mis juhib «vaba tahet» ja vabatahtlikke tegevusi. See uus teooria selgitaks ka seda, miks vaatamata tohutule keerukusele ja ülikiirele toimimisele pole tänapäeva arvutid ilmutanud vähimatki teadvuse sädet. Foto: Shutterstock

Aju elektromagnetiline energia võimaldab ajuainel luua teadvuse – võime olla teadlik ning mõelda, ütleb uus teooria, mille on välja töötanud professor Johnjoe McFadden Surrey ülikoolist.

Teooria ajakirjas Neuroscience of Consciousness avaldanud professor McFadden väidab, et teadvus on tegelikult aju energiaväli. See teooria võib sillutada teed teadliku tehisintellekti arengule, kus robotid, kes on teadlikud ja suudavad mõelda, saavad reaalsuseks.

Varased teooriad selle kohta, mis on teadvus ja kuidas see on loodud, kalduvad üleloomulikku valdkonda, kus keskseks on hing, mis annab teadvuse, mõttetegevuse ja vaba tahte – võimed, mis elututel objektidel puuduvad. Enamik teadlasi on tänapäeval selle dualismina tuntud seisukoha kõrvale heitnud, et käsitleda aju ja selle miljarditest närvirakkudest koosneva võrgustiku tekitatud teadvuse «monistlikku» vaadet. Seevastu pakub McFadden välja dualismi teadusliku vormi, mis põhineb aine ja energia erinevusel, kuid mitte mateeria ja hinge vahel.

Teooria põhineb teaduslikul faktil: neuronid saadavad infot edastades elektrisignaale mitte ainult mööda tuttavat rada piki närvikiude, vaid läkitavad ka ümbritsevasse koesse elektromagnetilist energiat.