Ekspert selgitab, mis on paljude Eesti inimeste unetuse taga

PM Tervis
Copy
Ärevushäire korral on abi psühholoogiga töötamisest.
Ärevushäire korral on abi psühholoogiga töötamisest. Foto: Shutterstock

«Kõik inimesed kogevad ilmselt mingis eluetapis kasvõi lühiaegselt ärevust ja unetust. Paljudel inimestel on just ärevus või unetus see – või nende kahe kombinatsioon –, mis enamiku ajast kimbutab. Ärevuse ja unetuse vahel on seosed ning nende murede korral on võimalik end aidata,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku arst-resident Magda Kõljalg. 

Unetus kõige üldisemas tähenduses tähendab seda, et inimesel on kas raskusi magama jäämisega, tema uni on katkendlik või ta ärkab liiga varakult ja ei saa endale vajalikke unetunde kätte, selgitas Kõljalg ajakirjas Tervise Meeter. «Et see meditsiinilises mõistes häireks kvalifitseeruks, siis on veel rida ajalisi kriteeriume, aga see pole siinses arutelus tähtis,» nentis arst-resident.

Une ajal toimuvad organismis tähtsad tegevused ning kui me ei saa piisavalt und, siis mõjutab see kogu meie keha. Uuringud on näidanud, et unetus põhjustab ärevuse teket, meeleolu alanemist, immuunsüsteemi nõrgenemist, kehakaalu tõusu, südamehaiguste riski ning ka keskendumisvõime alanemist. «Huvitav on ka see, et juba üks öö ebakvaliteetset und mõjutab järgmisel päeval inimese toimetulekut, muutes ta stressile vastuvõtlikumaks,» tõdes Kõljalg.

Sama kehtib tema sõnul ka vastupidi – kui kasvõi vähesel määral und parandada, mõjub see juba järgmisel päeval positiivselt. «See aga ei tähenda, et peaks unetut ööd kartma. See on täiesti normaalne, et vahepeal lihtsalt ei saa nii rahulikult magatud kui tahaksime. Kasuks tuleb rahu säilitamine ja unetu öö aktsepteerimine. Kui läks seekord nii, siis läks. Kui aga unetus segab pikemat aega ja mõjutab suurel määral igapäevaelu, siis tuleks hakata lahendusi leidma,» tõdes Kõljalg.

Ärevus paneb võitlusrežiimi

Ärevus on mõne ohtliku või pingelise situatsiooniga seonduv hirmutunne. On täiesti normaalne tunda ärevust enne esinemist, kontrolltöö sooritamist või mõnda muud tähtsat sündmust. «Segavaks muutub ärevus siis, kui ärevad mõtted ei lase inimesel enam igapäeva toimetusi teha ja mõtted on alatasa hirmudele ja kõikvõimalikele negatiivsetele tulemustele suunatud. Ka siin on ärevuse kui häire puhul mitmeid kriteeriume, mille järgi saab ärevuse paljudeks erinevateks alateemadeks jagada, kuid keskendume siin ärevusele kui üldisele tundele,» selgitas Kõljalg.

Hirmutunne väljendub tema sõnutsi kõigil erinevalt. Sagedased kaebused on näiteks pingetunne kehas, pearinglus, keskendumisraskused, iiveldus ja erinevad valud. «Ärevus paneb inimese keha pidevasse võitlusrežiimi, mis muudab meid närviliseks ja kurnab ka kogu keha. Tugevama ärevuse korral tekib pärast pingete lahtumist tihti tugev väsimus. Niisamuti võivad ärevad mõtted tekitada katkendliku une. Näiteks enne pingelist päeva võib päris keeruline olla magama jääda ja isegi lõpuks uinudes on uni pinnapealne. On olemas ka ärevus unetuse ees, mis teeb magama jäämise veelgi keerulisemaks,» loetles Kõljalg.

Süsteemne lahendus

Seega mõjutavad ärevus ja unetus teineteist vastastikku, selgitas Kõljalg. «Ühel inimesel võivad mured alata ärevusest aga teisel hoopis unetusest. Aga kui nii ärevus kui unetus mõjutavad igapäevast toimetulekut, siis pole lõppude lõpuks vahet kumb oli enne, kas ärevus või unetus. Mõlemast võib välja kujuneda eraldiseisev häire ning tegeleda tuleks mõlemaga,» tähendas ta.

Nii vaimse kui ka füüsilise tervise juures üldiselt tuleks tegeleda inimese kui tervikuga. Näha kõiki tema muresid ja kaebusi osana ühest, sest inimene on üks süsteem. «Selle süsteemi tugevana hoidmiseks peaksime keskenduma üleüldistele tervise tugitaladele. Osad nendest tugitaladest on kvaliteetne uni, mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus ning lähedastega suhtlemine. Kui need vajadused on kaetud, siis funktsioneerib meie organism paremini ning on tugevam,» selgitas ekspert.

Kas vaja on ka abi?

Vahetevahel peab lisaks eelmainitud soovitustele kaasama ka välist abi. Ärevuse puhul on olemas erinevaid videosid, heliklippe ning kirjalikke juhiseid, mis juhendavad hetkes olema ja oma hirmudega hakkama saama. Lisaks on väga tõhus koostöö psühholoogiga, kes tegeleb kognitiiv-käitumisteraapiaga, toonitas Kõljalg. See teraapiavorm juhendab oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone jälgima ning seeläbi muutma reageerimist ärevatele mõtetele.

«Unetuse kohta on samuti teaduslikult tõestatud, et tõhusaimaks on seesama kognitiiv-käitumisteraapia ning unehügieeni soovituste järgimine. Üheks tähtsaks elemendiks on unerežiimi hoidmine ehk tuleb minna magama ja ärgata enam-vähem samal ajal iga päev. Lisaks peaks hoiduma päevasel ajal voodis pikutamisest, sest pikutamise ajal keha siiski puhkab ja sellest tulenevalt lükkub ka õhtuse väsimuse tekkimise aeg edasi. «Üldiselt soovitataksegi õhtul voodisse minna alles siis kui tunned, et oled väsinud,» ütles spetsialist.

Ravimitest on nii ärevuse kui ka unetuse maailm väga kirju. Alustades vitamiinidest ja lõpetades inimese ajukeemiat toetavate retseptiravimitega. Kuna valikuid on palju ja igaühe ravimisele peaks lähenema individuaalselt, siis on parim seda teemat arutada mõne vaimse tervise spetsialistiga või perearstiga.

Seoses viimastel kuudel maailmas toimuvate pingeliste olukordadega on tõusnud nii ärevuse kui ka unetuse kaebused. Kuid õnneks on tõusnud ka abiandjate arv. Mitmed organisatsioonid on hakanud rohkem tähelepanu pöörama vaimsele tervisele ja selle toetamisele. Näiteks on loodud koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsi noorpsühhiaatrite sektsiooni ja MTÜ Peaasjade projekt, mille kaudu saavad soovijad tasuta vaimse tervise alast veebinõustamist. Internetis on võimalik broneerida endale aeg siin.

Tagasi üles