Kaitsevägi astub vereloovutuskampaaniast välja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus on juba aastaid kaitseväe abil suviti doonorverd kogunud.

FOTO: Elmo Riig /Sakala

Suvisel doonorvere kogumise kampaanial heast tahtest osalenud kaitsevägi soovib sellest loobuda, kuna aastate eest ühepäevasena alanud üritus on muutunud nii mahukaks, et kipub segama kaitseväe enda tegemisi.

«Meil on endal tööd piisavalt palju,» põhjendas kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea, miks nad soovivad vereloovutuskampaaniast kõrvale jääda. Kui suvine verekogumiskampaania viie aasta eest algas, siis vajati kaitseväge ühel päeval, mullu aga oli neid päevi juba 17.

Lea sõnul on kaitsevägi seni osalenud doonorvere kogumisel hea tahte alusel ning selle eest sentigi saamata. Mullu kulutas kaitsevägi näiteks telkide transportimiseks vajaliku kütuse ostmisele ligi 4000 eurot.

«Me saame aru, et doonoreid ja verd on vaja, aga paraku on meil oma põhiülesanded täita ja mitmes kohas korraga olla on võimatu,» sõnas kaitseväe peaarst. Nii ongi kaitsevägi teada andnud, et sel suvel saavad aidata doonorverd koguda vaid aasta teises pooles, sest juunis on kaitsevägi seotud nelja suure rahvusvahelise õppusega.

«Meid on võetud kui olemasolevat jõudu ja ilmselt ka doonorivere kogujad ei ole osanud erinevaid ressursse üles otsida, kuigi tõenäoliselt neid abikäsi oleks veel kuskil olemas,» rääkis Lea. Peaarst kinnitas, et doonorvere kogumine sellisel kujul ei ole jätkusuutlik ning tuleb leida teisi riiklikke lahendusi. Ta lisas, et vereteenistuse heaolu eest peab tegelikult hea seisma sotsiaalministeerium.

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskuse juhataja Riin Kullaste tunnistas, et suvine doonorvere kogumine, mis on olnud kampaania vormis ja põhineb suuresti kaitseväe heal tahtel, ei ole jätkusuutlik. «Nende (kaitseväe – toim) roll on väga suur,» kinnitas ta. Kaitseväe poolt on nii konditsioneerid, telgid, nende transport kui ka inimesed, kes telke püstitavad. « Meie poolt oli sisuliselt ainult see meeskond, kes seal sees töötas, ja vereloovutuseks vajalik varustus,» tõdes Kullaste.

Ta lisas, et eelmisel aastal andis kaitsevägi teada, et kuna nende töötunnid läksid märksa suuremaks kui algselt planeeritud, siis oli neil keeruline vajaliku hulga inimeste appi saatmine.

Kuna kaitseväe juhataja on lubanud abi juulis ja augustis, siis sel suvel kogutakse Kullaste kinnitusel doonorverd veel vanaviisi. «Aga edaspidi tahame teha eri ministeeriumidega koostööd, et tekiksid kindlad kokkulepped,» rääkis ta. Kullaste sõnul on nad juba hakanud otsima kaitseväele asendajat, kuid ta tunnistas, et see on päris keeruline.

«Varustuse osas me oleme saanud infot, et ka päästeteenistusel on need telgid olemas. Ma loodan, et see info on õige,» sõnas verekeskuse juhataja. Kullaste arvas, et tsiviilmeditsiiniasutustel on keeruline üleval pidada meeskonda, kes oskab telke püstitada. Selles loodavad doonorvere kogujad edaspidigi kaitseväe peale. «Kui meil on sõja- või kriisisituatsioon, siis kaitsevägi loodab ju suuresti tsiviilmeditsiini peale. Selles osas selline koostöö rahuajal, et nad midagi ka vastu annavad, tundub väga asjakohane,» arvas Kullaste.

Sotsiaalministeeriumist öeldi, et suviste vereloovutuskampaaniate korraldamise küsimust on plaanis käsitleda ministeeriumi nõuandvas vereteenistuse ekspertkomisjonis. Sinna on kavas kutsuda ka sise- ja kaitseministeeriumi esindajad, et leida veretoodete kättesaadavuse tagamiseks suvel parim lahendus.

Kui kaitsevägi peaks kampaania toetamisest loobuma, siis on sotsiaalministeeriumil plaanis arutada koostöövõimalusi päästeametiga, mis puudutab doonoritelke ja nende ülespanekut. Ka on ministeeriumi selle aasta eelarves doonorluse toetamiseks olemas raha, mida saab kasutada doonoripäevade väljasõitude toetamiseks.

Eelmisel aastal viiendat suve regionaalhaigla verekeskuse ja kaitseväe koostöös korraldatud doonoritelgi päevad toimusid juunis ja augustis. Seitsmeteistkümne päeva jooksul olid telgid püsti Rapla, Keila, Rakvere, Tallinna, Paide ja Haapsalu keskväljakutel. 1930 vereloovutuse abil koguti üle 863 liitri verd.
 

Populaarne

Tagasi üles