Maski kandmine toob päevakorda probleemid suuhügieeniga

Illustreerival pildil kaitsevarustuses hambaarst Manilas, Filipiinidel 19. oktoobril 2020. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Hambaarstid selgitavad, kas ja kuidas mõjutab maski kandmine hammaste seisukorda ning hingeõhu kvaliteeti.

Koroonaajal on sagenenud jutud sellest, et maskide kasutamine põhjustab halba hingeõhku, tekitab suu limaskesta põletikku ja hambakaariest. Medical Daily vahendab USA hambaarstide selgitusi – miks on suurenenud selliste arvamuste hulk ja kas koroonakevade järgselt on inimeste hammaste olukord märgatavalt halvenenud.

Kui suud ja nina kattev mask halvendaks hammaste seisukorda, siis oleks selle probleemi tuvastanud juba ammu meditsiinitöötajad, sealhulgas hambaarstid, kes igapäevaselt oma tööülesannete tõttu maski kannavad. Seda ei ole aga täheldatud.

Pigem paljastavad maskid paljude inimeste suuhügieeniharjumuste puudulikkuse. Tänu suud ja nina katvale maskile tunneb inimene tugevamalt enda hingeõhku, mis reedab hambakaariese ja põletikuliste seisundite olemasolu. Halba hingeõhku võivad tekitada ka suu limaskestade kuivus ning hammaste vahele jäänud toidutükid. 

Maski kandmise tõttu ilmseks saanud probleeme saab vähendada korraliku suuhügieeni ning regulaarse hambaarsti külastusega. Halb hingeõhk võib aga olla märk ka muudest haigustest. Näiteks neeruhaiguste, mürgistuste ja suhkrutõve korral on hingeõhul iseloomulik atsetooni lõhn. Hingamisteedest eraldub halba hingeõhku näiteks ka kroonilise bronhiidi korral.