Terviseameti seiremeetod aitab koroonaviiruse leviku avastada nädala jagu varem
3. november 2020, 14:58
/nginx/o/2020/11/01/13449001t1h1705.jpg)
Tartu Ülikool ja terviseamet tutvustasid täna valitsuse liikmetele reoveepõhist seireuuringut, millega otsitakse igal nädalal koroonaviirust 20 regulaarsest ja 28 pistelisest proovivõtukohast üle Eesti.
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno sõnul aitab selline seiremeetod avastada nädala jagu varem seni ilmsiks tulemata nakatumise levikut ning suunata terviseameti tähelepanu ja jõupingutused viiruse signaali tekkimisel testimiskaudsele avastamisele. «Tänases epidemioloogilises olukorras, kus me näeme kolletepõhise leviku osakaalu vähenemist, tekib oht, et me ei suuda õigeaegselt eristada püsivat riigisisest levikut. Reovee analüüsimise tulemused aitavad meil olukorrast parema ettekujutuse saada,» ütles Lanno. Tema sõnul läheb tänase kogemuse põhjal koroonaviirust tuvastav signaal reovees üles viis kuni seitse päeva enne nakkusohtliku patsiendi arstile jõudmist. «Rapla puhul oli reovett analüüsides näha, et selles piirkonnas on viiruskandjaid. Nagu hiljem nägime, vastas see ka tõele.»
Kõrgem signaal reovees võimaldab lisaks puhangute ennustamisele ja piirkondliku testimise tõhustamisele kinnitada ka puhangute lõppemist. «Signaali kadumine reoveest annab meile omakorda võimaluse näha, kas viiruse levik piirkonnas on lõppenud,» ütles Lanno. Nii oli näiteks Tartu ööklubides juuli lõpus-augusti alguses vallandunud haiguspuhangu korral, mis ka reovee näitajate alusel augusti teiseks pooles vaibus ning ei levinud mujale, eelkõige Lõuna-Eestisse. Seetõttu sai positiivse kinnituse pealtvaatajate lubamine Rally Estoniale.
Reovee seire tulemusi on terviseamet kasutanud alates selle aasta augustist, mil lõppes aprillis alanud metoodika valideerimise periood. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul kogutakse proove Eesti maakonnakeskustest ja suurematest linnadest. Pisteliselt ja vastavalt vajadusele analüüsitakse ka väiksemate asulate ning kohaliku tähtsusega objektide (koolid, hooldekodud, vanglad) kogumiskaevudest võetud proove. «Viiruse leidumine sellistes proovides viitab võimalikele uutele kolletele. Oleme uuringu käigus jõudnud meetodini, mis võimaldab tuvastada viiruse jälgi reoveest enne kliiniliste patsientide leidmist, andes terviseametile täiendava tööriista uute viirusekollete varajaseks avastamiseks,» selgitas Tenson.
Seireuuringut teeb Tartu Ülikool koostöös terviseameti ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega. Uuringut rahastab haridus- ja teadusministeerium. Reovee seiret on maailmas varem rakendatud nii narkootikumide, ravimijääkide kui ka erinevate viiruste leidmiseks.