Terviseamet: viirustega nakatumine kogub hoogu

Eeelmine gripihooaeg oli koroonaviiruse tõttu leebe. Kuigi gripihooaeg on talvekuudel võivad esimesed haigestumised toimuda juba sel kuul. Selleks, et hull haigus ei tabaks, tasub end vaktsineerida. Foto: Madis Veltman

Terviseameti teatel pöördus 26. oktoobrist 1. novembrini ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2788 inimest, kellest kolmandiku moodustasid lapsed.

Eestis ei ole käesoleval hooajal veel ühtegi gripiviirust laboratoorselt kinnitatud. Jätkuvalt on domineerivaks viiruseks rinoviirus. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30–40% täiskasvanutel esinevate niinimetatud külmetushaiguste põhjuseks.

Suurim ülemiste hingamisteede viirusnakkuste registreerimise arv on Tallinnas, Tartumaal ja Ida-Virumaal.  

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.

Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on neid raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega: nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul, võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik.

Spetsiifiline ravi ülemiste hingamisteede viirusnakkustele puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi — palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus madal. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis.