Arst: Eesti inimestel on immuunsust tagada aitavast mikrotoitainest vajaka

Kui ohtralt mõru maitse retseptoreid on sinul? Foto: Shutterstock

Seleen on tugeva immuunsüsteemi alus, mikrotoitaine, mida keha vajab väga väikeses koguses. Mitme protsessi toimimiseks vajalikku seleeni on ligikaudu 85 protsendil eestlastest veres liiga vähe, ütleb SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann.

Seleeni puudusest võivad märku anda juuste väljalangemine, madal immuunsus, krooniline väsimus, keskendumisraskused või kilpnäärme alatalitlus. Pikaajaline seleenipuudus mõjub halvasti südamelihaste ja kilpnäärme tööle ning põhjustab luude kahjustust ja isutust.  

Seleenisisaldus seotud pinnasega

Seleeni üleküllus (üle 100 µg/dl) võib esile kutsuda küüslaugu lõhna suus, haprad küüned, juuste väljalangemise, jäsemete punetava turses naha ja verehüübivushäired. Laboriarst selgitab aga, et seleenimürgistus võib tekkida vaid piirkonnas, mille keskkonnas on tööstuse või õnnetuste tõttu suured seleeniühendid ning saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. 

Eestlastel ja teistel Põhjamaa rahvastel on seleeni veres pigem vähem kui võiks. Teadaolevalt on seleenisisaldus toidus seotud tihedalt selle kasvukohaga. Maailma eri paigus on seleenisisaldus pinnases väga erinev. Vahemere maade pinnases on rohkem seleeni pikaaegse vulkaanilise tegevuse tõttu. Meie pinnas on seleenivaene, ent see-eest on seda rohkem mereandides ja kalades. Seepärast peaksid Põhjamaade rahvad seleenivaeguse ennetamiseks sööma rohkelt rasvast kala ja teisi mereande. Lisaks sellele leidub seleeni palju ka pähklites, eriti parapähklis, ja seemnetes ning ühtlasi ka seentes, brokolis, täisteratoodetes, kamapallides, küüslaugus, sibulas, piimatoodetes, kapsas ja halvaas.  

Kuna Põhjamaade pinnases on vähe seleeni, siis mõnikord rikastatakse mineraaliga ka looma- ja linnusööta, et tõsta näiteks liha, piima ja munade seleenisisaldust.  

«Päevase vajaliku seleenikoguse saamiseks (täiskasvanud naistel 50µg ja meestel 60µg) piisab, kui süüa tervislikult ja mitmekesiselt. Suurenenud seleenivajadus on aga rasedatel ja imetavatel emadel ning üle 60aastastel,» ütleb arst. Hoolsalt peavad seleeni tarbimist jälgima ka taimetoitlased ja suitsetajad, samuti need, kes puutuvad kokku raskemetallidega. Dr Meeli Glükmann lisab, et seleeni on võimalik tarbida ka toidulisandina, kuid seejuures on hea arvestada seleeni imendumist soodustavate toitainetega ning eelistada komplekspreparaate. 

Soovituslik päevane tarbimiskogus 50–60 µg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest: 

• 25 g keedetud neerudes, 
• 25 g parapähklites, 
• 70 g hautatud maksas, 
• 80 g keedetud vähis, 
• 110 g päevalilleseemnetes. 

Allikas: toitumine.ee